Õngitsuskirjadega püütakse jätta muljet, nagu oleks tegu Telia poolt saadetud arvega ning kiri sisaldab ka linki, kuhu petturid meelitavad heauskseid kirja saajaid klikkima.

Telia turvaintsidentide eksperdi Aare Kirna sõnul ei tohiks kirja saajad kindlasti sellistele linkidele vajutada ning sealt edasi oma isiklike PIN-koodidega tehinguid kinnitada, kuna see ongi kurjategijate eesmärk – saada ligi heausksete inimeste pangakontodele.

„Hetkel levivad õngitsuskirjad tunneb ära kahtlase e-posti aadressi järgi, millelt kirjad on saadetud ning millel pole Teliaga mingit pistmist. Telia saadab oma klientidele arveid vaid enda ametlikke kanaleid pidi, sh näiteks e-posti aadressilt [email protected]. Samuti tunneb petukirjad ära selle järgi, et nendes pole ühtegi viidet konkreetsele kliendile, mis on reeglina kirjas teenusepakkuja poolt saadetavatel ametlikel arvetel,“ märkis Kirna.

Telia soovitab alati kahtluse korral selliseid kirju ja selle saatja õigsust kontrollida. Enne kirja õigsuses veendumist ei tohi ühelegi kirjas sisalduvale lingile või nupule vajutada. Teenusepakkujate puhul on parimaks kontrollimise võimaluseks nende ametlikud kanalid. Kui kiri on saadetud kliendile natukenegi erinevalt aadressilt, tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja kahtlustav.

Telia tuletab meelde, et ettevõtte kliendid saavad alati täpset ülevaadet oma arvete kohta kontrollida Telia iseteeninduskeskkonnas https://iseteenindus.telia.ee/.

Kirna juhib inimeste tähelepanu ka sellele, et kurjategijad kasutavad petuarvete levitamiseks meelega ära kuu alguse arvete saatmise perioodi, et inimeste tähelepanu hajutada ja sel moel kuritegelikku tulu teenida.

Telia turvavõrk on tänavu esimese kaheksa kuuga tuvastanud ja blokeerinud üle 51 miljoni küberohu, mis olid suunatud Telia koduinterneti klientide vastu. Seega tõkestas lahendus keskmiselt ligemale 212 000 küberohtu ööpäevas.