“Me vaatasime, kuivõrd kiusamiskäitumise kogemus mõjutab, kuidas pedagoogid praeguses töökohas psühhosotsiaalseid faktoreid tajuvad,” selgitas Minni Aia-Utsal, kes on üks artikli autoritest. Muu hulgas selgus teadlaste uuringust, et pea kolmveerandil pedagoogidest on kokkupuude kiusamisega olemas, seda kas kiusaja või ohvrina.

Töörühm mõõtis psühhosotsiaalset töökeskkonda Kopenhaageni psühhosotsiaalse küsimustiku (COPSOQ II) lühiversiooni abil, mis keskendus neljale tegurile: prognoositavus, rolliselgus, juhtimiskvaliteet ja sotsiaalne toetus.

Teadlased valisid neli faktorit just sotsiaalsete suhete ning juhtimise valdkonnast, sest Aia-Utsali sõnul on kiusamine samuti suhetega seotud sotsiaalne fenomen. “Kiusamine eeldab sotsiaalseid suhteid ega leia aset isoleeritult. Tahtsimegi vaadata just suhetega seotud aspekti: kuidas tajutakse inimestevahelisi suhteid töökohal siis, kui inimesel on kiusamise kogemus,” lausus ta.

Aia-Utsali sõnul puudutavad kõik dimensioonid töösuhteid ja juhtimist. Nii võib sotsiaalne toetus olla näiteks emotsionaalne, praktiline või olla seotud info jagamisega, et inimene tunneks end osana kollektiivist.

Kuivõrd uuring toetus andmete kogumisel küsimustikule, tuleb Aia-Utsali sõnul teadvustada, et see peegeldab inimeste subjektiivseid hinnanguid töökeskkonna tajumisest.

Uuringust selgus, et nii õpetajad kui ka sotsiaalpedagoogid, kes kiusamisega kokku puutunud ei olnud, andsid neljas töökeskkonda puudutavas valdkonnas kõige kõrgema hinnangu. Kõige madalama hinnangu andsid aga töötajad, keda oli kiusatud nii koolis kui ka tööl. 

Niisiis sai uuringust selgeks, et kogetud kius avaldab pikaajalist negatiivset mõju sellele, kuidas haridustöötajad tajuvad inimestevahelisi suhteid ja juhtimiskvaliteeti oma töökohal.

Samas oli küsitlustulemused positiivsemad nende kiusamise kogemusega pedagoogide hulgas, kes puutusid sellega kokku vaid koolis. See tähendab, et kui töökollektiiv on toetav ning suhted positiivsed, on võimalik varasematest negatiivsetest kogemustest üle saada, selgitas Aia-Utsal.

Teadlane rääkis, et kiusamisvaba kooli loomisel on tööandjal ja juhil oluline roll ning kaitsta tuleks mitte ainult õpilasi, vaid ka õpetajaid. Juhid peaks olema õpetajate ja tugispetsialistide suhtes toetavad ning koolikeskkonnas peaks olema toetussüsteem ja abivõimalus kiusamist kogenud pedagoogidele, ütles Aia-Utsal.

Teadlase sõnul võivad kooli töötajad kiusamist tunda saada mitme rühma käest. Nii võivad kiusajateks olla nii lapsevanemad, kolleegid kui ka õpilased, rääkis Aia-Utsal. “Kõige tähtsam on see, et õpetaja või tugispetsialist ei jääks murega üksinda, et oleks organisatsioonipoolne tugi ja läbimõeldud struktuurid,” rääkis Aia-Utsal.

Teadlased korraldasid pedagoogide seas küsitluse 2023. aasta talvel ning selles osales 441 õpetajat ning 171 sotsiaalpedagoogi.

Artikkel avaldati ajakirjas Open Journal of Social Sciences. Koos Minni Aia-Utsaliga oli artikli kaasautor Kristi Kõiv.