
1927 – linastus esimene helifilm «The Jazz Singer» (ee ’džässilaulja’) Al Jolsoniga peaosas.
Filmi «The Jazz Singer» staatus esimese helifilmina on küll vaieldav – heli oli tegelikult kasutatud juba teisteski filmides ja siingi on inimese kõnet kuulda vaid mõne minuti jagu, kuid siiski peetakse selle filmi linastumise aastat laialdaselt helifilmi algusajaks. Kuulsaks on saanud ka filmi peategelase ütlus «You ain’t heard nothing yet» (ee «te pole veel midagi kuulnud!»), mida ta kuulutab enne laulma hakkamist.
Oma ajas oli film suur kassahitt.
1880 – Tallinnas asutati eesti esimene naiskäsitöökool, mida juhatas Natalie Johanson-Pärna.
1914 – sündis Norra maadeavastaja ja etnoloog Thor Heyerdahl
More.
1932 – Tallinnas ja Nõmmel tehti haarang valuutaspekulantidele; Hirsch Wassermann ja Adolf Rostock saadeti Eestist välja. Teated arreteerimistest, ülekuulamistest ja väljasaatmistest Eestis mõjusid Helsingis sensatsioonina, Soome pank lõpetas Eesti kroonide ostmise.
1933 – riigikohus tühistas otsuse sulgeda Tartu vabadussõjalaste liit.
1944 – Tallinna Ringhääling alustas saateid Berliinist.
1953 – sündis pianist ja helilooja Rein Rannap.
1953 – sündis teleajakirjanik ja kommunikatsioonispetsialist Raul Rebane
1958 – Eesti Raadios läks eetrisse esimene «Päevakaja».
1992 – Eesti presidendi ametisse astus Lennart Meri
More, andes riigikogu ees ametivande.
1995 – puhkenud lindiskandaali asjus esines õhtul televisioonis avaldusega president Lennart Meri
More. Ta ütles, et tegemist ei ole skandaaliga, vaid demokraatliku riigi kriisiga.
2003 – seni veel ainsa Eesti ajalehena suureformaadilisena ilmunud venekeelne ajaleht Estonija hakkas ilmuma väiksemas formaadis.
2010 – AS Prisma Peremarket avas Narvas 9000 ruutmeetri suuruse kaupluse. See oli kaupluseketi esimese kauplus väljaspool Tallinna.
1536 – Inglise usureformaator ja piiblitõlkija William Tyndale kägistati surnuks Brüsseli lähedal Vilvardes ketserina ja tema laip põletati tuleriidal.
1567 – Alba hertsog sai Madalmaade asehalduriks.
1600 – Firenzes esietendus vanim tänini säilinud ooper, Jacopo Peri «Eurydike». Seda sündmust loetakse mõnikord barokkajastu alguseks.
1849 – Aradis hukati kolmteist Ungari ülestõusnut.
1860 – Teine oopiumisõda: Briti ja Prantsuse väed vallutasid Pekingi. Järgmistel päevadel rüüstati ja hävitati Vana ja Uus Suvepalee.
1889 – Pariisis Montmartre’is avati lõbustuslokaal Moulin Rouge. Sellest sai maailma tuntum kabaree.
1902 – valmis 2000-miiline raudteelõik Johannesburgi ja Mosambiigi linna Beira vahel.
1904 – Hispaania
More sõlmis Prantsusmaaga salalepingu, mille järgi viimane tunnistas, et Põhja-Maroko kuulub Hispaania
More huvisfääri.
1927 – linastus esimene helifilm «Džässilaulja» Al Jolsoniga peaosas.
1928 – Jiang Jieshi sai Hiina Vabariigi juhiks.
1936 – Eesti saadik Karl Tofer esitas oma volitused Saksamaa riigikantslerile Adolf Hitlerile.
1939 – teine maailmasõda: Poola viimased üksused alistusid Saksamaale, sõjalise vastupanu lõpp.
1973 – juutide usupühal jom kippur’il ehk suurel lepituspäeval ründasid Iisraeli kaks riiki – Egiptus ja Süüria –, algas Yom Kippuri sõda (sõda lõppes 25.10.1973).
1995 – asutati Taani Rahvapartei.
2018 – suri katalaani ooperilauljanna Montserrat Caballé.