Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kodulinn Krõvõi Rih võitleb ellujäämise nimel. Venemaa õhurünnakud on seisanud linna hiiglasliku terasetehase ja kaevandused, surudes kohaliku majanduse põlvili.

Linnapea Oleksandr Vilkul ütles, et ulatuslik tööstuslinn – mis laiub Inhuletsi jõe kallastel – teeb kõik võimaliku, et tagada haiglate töö jätkumine, valgus lasteaedades ja koolides ning bussiliikluse toimimine, vahendab Reuters.

„Kõvõi Rihis on olukord tegelikult hullem kui kusagil mujal, välja arvatud rindejoonel,” ütles 52-aastane endine mäetööstusjuht Vilkul oma videoüleskutses.

Umbes 600 000 elanikuga linna tabanud rahalised raskused ilmestavad väljakutseid, millega Ukraina silmitsi seisab, kui valitsus püüab lahendada suurimat eelarvekriisi alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal.

Eelmisel kuul 2026. aasta septembris peatas linna suurim tööandja – ArcelorMittali hiiglaslik mäetööstus- ja terasekompleks – oma tegevuse pärast Venemaa ballistiliste rakettide rünnakute seeriat, mille tagajärjel kustusid tehase ahjud.

Vilkul märkis, et väljavaated järgmiseks aastaks on sünged. „Asi on ellujäämises. Praegu peame me ellu jääma,” ütles ta.

See on stseen, mis iseloomustab tervet Ukraina kunagi võimsat terasetööstust, mis moodustas enne sõda kümnendiku majandustoodangust. Hiiglaslikud tehased riigi kaguosas Zaporižjas ja teistes tööstuslinnades seisavad vaikides ning eksport on peatunud.

Venemaa drooni- ja raketirünnakute eskaleerumine sel suvel hävitas tehaseid ja ladusid kogu Ukrainas, kahjustas sadamaid ja raudteid ning sundis poode ja ettevõtteid sulgema, aeglustades majanduskasvu ja maksutulude laekumist. Samal ajal muutub tehnoloogiapõhine sõda Ukraina jaoks üha kallimaks.

Miljardite eurode ulatuses välislaene on edasi lükatud eelnõude, sealhulgas Ukraina lääneliitlaste nõutud ebapopulaarsete maksureformide ja korruptsioonivastaste õigusaktide vastuvõtmise ebaõnnestumise tõttu, mis on jätnud riigikassasse tohutu augu.

Ukraina vajab selle puudujäägi katmiseks sel aastal 56 miljardit dollarit – see on umbes veerand riigi majandustoodangust. Sellest 27 miljardit dollarit on sõjalised kulutused. Puudujäägi katmiseks kohtusid Ukraina ametnikud eelmisel nädalal Brüsselis Euroopa partneritega, et arutada järgmisel aastal 90 miljardi euro suuruse EL-i laenu raames tehtavate väljamaksete ettepoole toomist. Euroopa Komisjon ja Ukraina teatasid, et on leidnud vahendid puudujäägi katmiseks sel aastal.

Kuid kolm läbirääkimistega kursis olevat allikat ütlesid, et nende maksete kiirendamine võib järgmisel aastal suurendada eelarvesurvet – ajal, mil Euroopa liitlaste, sealhulgas Prantsusmaa ja Poola eelseisvad valimiskampaaniad võivad Kiievi toetust vähendada.

Peaminister Serhi Koretski tunnistab, et olukord on keeruline. Valitsus on sunnitud külmutama mittevajalikud kulutused – sealhulgas kahjustatud hoonete ja infrastruktuuri taastamine –, et seada esikohale sõjalised kulutused, avaliku sektori palgad ja pensionid.

„Kõik ressursid tuleks suunata kriitiliselt olulistesse valdkondadesse,” ütles Koretski ajakirjanikele.

Parlamendi eelarvekomisjoni juhi Roksolana Pidlasa sõnul läks üks lahingupäev Ukrainale kaks aastat tagasi maksma 140 miljonit dollarit, kuid nüüdseks on see summa tõusnud 190 miljoni dollarini. Seejuures ei ole siia arvestatud lääne liitlaste otsest sõjalist abi Kiievile.

Kulude kasvu tingib osaliselt vajadus kallite kesk- ja kaugmaarelvade järele, millega saaks rünnata Venemaa naftatöötlemistehaseid ja sõjatööstusettevõtteid, et vähendada Moskva võimekust sõda jätkata.

Lisaks on suurenenud armee ülalpidamisega seotud palgakulud kõrgemad kui kunagi varem ning riik peab toetama üha suuremat hulka invaliidistunud või hukkunud sõdurite perekondi.

„Kulutused kasvavad jätkuvalt,” ütles Pidlasa Kiievis toimunud konverentsil. „See on veel üks pragmaatiline põhjus, miks USA ja Euroopa peavad kiiremini tegutsema, et sundida (Venemaad) see sõda lõpetama.”

Andmed näitavad, et tänavu esimese üheksa kuuga kulutas Ukraina ainuüksi kaitsele üle 44 miljardi dollari. See summa ei hõlma liitlastelt saadud mitterahalist sõjalist abi.

Samal perioodil suutis valitsus majanduskasvu aeglustumise tõttu koguda maksutulu vaid ligikaudu 42 miljardit dollarit.

Pidlasa sõnul kaotas Ukraina eelarve tänavu esimese üheksa kuuga maksutuluna üle 49,5 miljardi grivna (1,1 miljardit dollarit) Venemaa rünnakute tõttu, mis lisaks vara ja kaupade kahjustamisele häirisid logistikat ning sundisid kauplusi ja ettevõtteid tundideks uksi sulgema. Valitsuse hinnangul võib kogukahju aasta lõpuks ulatuda 70 miljardi grivnani.

„Meil ei ole tegemist ajutise, vaid struktuurse tuludeprobleemiga just sel ajal, mil kulutused nõuavad hädasti ressursse,” ütles Kiievis tegutseva mõttekoja Centre for Economic Strategies majandusteadlane Oleksandra Mõronenko.

Mõned Ukraina ettevõtted on hakanud oma tegevust koomale tõmbama. Teised on peatanud investeeringud, kuna riik valmistub raskeks talveks. Ärimeeleolud ja majandusootused muutuvad üha pessimistlikumaks.

Kiievi lähedal Bila Tserkva linnas asuva tööstuspargi rajaja Vasõl Hmelnõtski teatas, et on loobunud plaanidest ehitada kolm uut tehast. „Riskid on praegu lihtsalt liiga suured – nii ettevõtte kui ka inimeste jaoks,” kirjutas ta Facebookis.

Eriti rängalt on kannatada saanud Ukraina põllumajandussektor, mis on riigi suurim eksporditulu allikas. Venemaa rünnakud Ukraina Musta mere sadamatele põhjustasid septembris teraviljaekspordi 36,6-protsendilise languse võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Majandusminister Oleksandr Kravtšenko sõnul on blokaadi tõttu tänavu ohus ligikaudu 40 miljardi dollari väärtuses eksporditulu.

Vaatamata kümnete miljardite eurode suurusele välisabile prognoosivad majanduseksperdid Ukraina majandusele tänavu vaid 0,5–1,5-protsendilist kasvu – see on vähem kui 2025. aastaks prognoositud 1,8 protsenti.

Rohkem kui neli aastat kestnud ägedate lahingute vältel on Ukraina suutnud säilitada makromajandusliku ja finantsstabiilsuse tänu Lääne partnerite eelarvetoetusele, olles alates Venemaa sissetungist saanud ligi 200 miljardit dollarit.

Kuid reformide vastuvõtmise viibimise tõttu on tänavu ohtu sattunud 29,5 miljardi dollari suurune välisabi, ütles Koretski. Valitsus on lükanud umbes 900 miljoni dollari ulatuses kapitalikulutusi detsembrisse, lootes, et vajalikud õigusaktid võetakse selleks ajaks vastu.

Eesmärk on võtta kõik nõutavad õigusaktid parlamendis vastu 15. oktoobriks, märkis Koretski. „Alles siis saame kogu raha kätte,“ ütles ta. „See on äärmiselt oluline. Seda tuleb teha võimalikult kiiresti.”

Seadusandjad arutavad praegu järgmise aasta eelarvet. Valitsus on teinud ettepaneku rekordiliseks kaitsekulutuseks – 110 miljardit dollarit. See summa ei hõlma otsest sõjalist abi.

Rahandusminister Serhi Martšenko hinnangul ületab järgmise aasta eelarve katmata osa juba 32 miljardit dollarit.
Üks lahendusvõimalus on Martšenko sõnul kasutada Ukraina eelarve rahastamiseks Euroopas külmutatud Venemaa varasid. EL-i riigid külmutasid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ligikaudu 210 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varasid.

„Ukraina jätkab siseriiklike ressursside mobiliseerimist, kuid Venemaa sõja ulatus seab meie võimekusele selged piirid,” kirjutas Martšenko sotsiaalmeedias.

Loe allikast edasi