Prantsusmaa vastsed koolirahutused ei mahu tavalisse rahutuste mustrisse. Alates 29. septembrist on politsei kinni pidanud üle 5000 inimese, kellest 85–90% on alaealised.

Võrdluseks: 2023. aasta Naheli-rahutused andsid kahe nädalaga 4300 aresti, 12 000 põlenud autot ja miljardi eurot kahju. Nüüd on 24 rüüstatud kooli, kahju 20–30 miljonit ning hukkunuid pole. Pensionireformi protestide tipul oli areste vaid 457. Kahju väike, kinnipeetuid aga palju.

Valitsus ja luure räägivad mustast blokist – kapuutsidega jõukudest, kes liiguvad koolist kooli, lennutavad rakette ja loobivad soolhapet. Matignon vihjab LFI-le ja ultragauche’ile. Ometi on kohtusse jõudnud peamiselt karistusregistrita noored.

Belfortis said kaks äsja täisealist tingimisi karistuse ja üldkasuliku töö. Nimesid ei avaldata. Süüdistatakse mustas maskis anarhiste, nad on ka pildis, aga tabada neid kuidagi ei õnnestu, ei aita mis tahes nuhkimise ja jälitamise robotid.

Siin peituvad selged vastuolud. Tõesti, kinnipidamine ei tähenda süüdimõistmist – tegelikult on süüdistuse saanud vaid umbes 1800. Politsei tabab need, kes platsile jäävad, mitte maskis professionaale, kes kiiresti lahkuvad.

Anarhistid teavad alati, millal põgeneda, neil on väga hea vaist? Samal ajal on valitsusel seitse kuud presidendivalimisteni – tugev motiiv rõhutada „äärmusvasakpoolset infiltratsiooni“, et näida tugevana ja mustata opositsiooni ning see võimalusel kriminaliseerida. Õlgmehikese peksmine on lõbus ja alati jäädakse etendust uskuma.

Numbrite taha vaadates kerkib küsimus: kas tabamatud musta bloki liikmed on üldse need, kelleks neid peetakse? Või on tegemist organiseeritud provokaatorite rühmaga, kes tekitavad kontrollitud vägivalla, et õhutada korralagedust ja seejärel süüdistada „vasakäärmust“?

Kongis on noored kuked, aga kogenud riigikukutajad kaovad õigel hetkel ja kaunis salapäraselt. See võib olla poliitiline valelipu rünnak, mille eesmärk on destabiliseerida ühiskonda kontrollitud kaosega.

Lõppkokkuvõttes ei ole tegemist lihtsalt haridusprotestiga. See on tsivilisatsiooni kokkukukkumise sümptom. Riik on kaotanud autoriteedi koolis, pere on lagunenud, haridus ideologiseeritud.

Kui 90% kinnipeetutest on Palestiina lipuga lapsed, kes julgevad õpetajaid rünnata, on Lääne kultuur kaotamas võimet end reprodutseerida. Ilma autoriteedi, distsipliini ja ühise väärtusruumita jääb alles vaid vägivald ja lagunemine. Palju õnne avatud piiride ja sallivuse valeprohvetitele.

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 05.10.2026

Loe allikast edasi