Tallinna Inglise Kolledži ja Prantsuse Lütseumi matemaatikaõpetaja Martin Filippov analüüsis oma magistritöös õpilastele loodud digitaalset õppeplatvormi. Süsteem koondas varasemate aastate eksameid, lisaülesandeid ja õpetajate koostatud materjale. Platvorm meenutas mõneti Google Drive’i, ent võimaldas lisaks tunde broneerida.

Filippovi uuringust selgus, et süsteemi kasutanud õpilaste eesti keele ja matemaatika eksamitulemused paranesid ligikaudu 11–16 protsenti. “Tulemused paranesid seetõttu, et õpilastel oli parem ligipääs materjalidele, lahenduskäikudele ja eksamisarnastele ülesannetele. See andis neile kindlustunde ja pani rohkem harjutama,” meenutas õpetaja Vikerraadio saates “Kajalood”.

Filippovi arendus loob põhja laiemale uuringule, mida ta teeb praegu kogu Euroopas. Uue uuringu eesmärk on testida taolise hübriidse tagasisidesüsteemi tõhusust eri riikides.

Kodutöös saab spikerdada, tunnitöös vähem

Digilahenduste kõrval pakub hariduselus kõneainet tehisaru jõuline esiletõus. Koolid on pidanud uue tehnoloogia tulekuga kiiresti kohanema. ChatGPT ja teiste keelemudelite kättesaadavus muudab traditsioonilise kodutööde hindamise küsitavaks, sest masin loob lahenduse sekunditega. Õpetaja roll ei seisne sel juhul enam üksnes vastuste kontrollimises.

“Motiveeritud õpilane, kes soovib olümpiaadidel osaleda ja tunnis kaasa töötada, ei hakka nagunii ChatGPT-d kuritarvitama,” märkis Martin Filippov. Oma tundides ta kodutöid ei hinda. Hinne kujuneb ainult koolitunnis sooritatud paberkandjal kontrolltööde põhjal. Nii kaob õpilastel otsene põhjus tehisaru toel spikerdada, sest lõpptulemus sõltub ikkagi klassiruumis näidatud teadmistest.

Teisalt pakub keelemudelite oskuslik kasutamine õppetöös väärtuslikke võimalusi. Näiteks loob tehisaru Filippovi sõnul matemaatikas põnevaid ja elulisi ülesandeid. Siiski on oluline meeles pidada tehnoloogia piiranguid, sest sageli ei vasta roboti pakutud lahenduskäigud Eesti õppekava nõuetele ja nende koostamine eeldab täpseid viipasid. “Tehisaru tuleb kasutada mõistlikult: mitte liiga palju ega liiga vähe,” soovitas Filippov.

Õpetaja sõnul teeb tehisaru tihti ka jaburusi. “Kui tahta häid ülesandeid, tuleb ette anda konkreetsed näited ja lahenduskäigud,” nentis ta. Seetõttu on ta lisanud oma tundidesse eraldi koolitused. Õpilased õpivad seal andma ChatGPT-le õigeid käske, et saada just siinsetele nõuetele vastavaid lahenduskäike.

Süüdi on laiem töökorraldus

Eesti haridussüsteemi kitsaskohtadena käib ajalheveergudelt läbi noorte õpetajate lahkumine koolidest ja pingelised suhted lapsevanematega. Martin Filippovi hinnangul pole neil muredel sageli üht süüdlast. “Süüdi pole vanemad, õpetajad ega koolid eraldiseisvalt, vaid küsimus on kogu süsteemis,” kinnitas doktorant.

Ta viitas, et tihti raskendavad õpetajad oma elu ka ebamõistliku hulga kontrolltöödega. “Igal õpetajal peaks nädalavahetusel olema aega puhata. Kui õpetaja töötab hommikust õhtuni seitse päeva nädalas, on viga pigem töökorralduses,” märkis ta.

Lahendusena näeb ta digitaalsete tööriistade julget rakendamist. Arvutisüsteemid võimaldavad teadmisi kontrollida kiiresti ja jälgivad seejuures spikerdamist. Selgelt esitatud hindamiskriteeriumid jätavad vähem ruumi vaidlusteks. “Kui vormistus on selge [ja on] küsimus, tehe, vastus, on kontrollimine lihtne ja õpetaja säästab tohutult aega,” lisas õpetaja.

Millised digilahendused end pikas plaanis õigustavad, peab selguma tulevastes uuringutes. Filippovi doktoritöö fookuses ongi küsimus, kuidas suudavad tehisaru ja erinevad õpetamismetoodikad parandada õppimishuvi ja eksamitulemusi. Kuna loodud hübriidset tagasisidesüsteemi katsetatakse ka juba väljaspool Eestit, võib peagi selguda, kas sarnased lahendused aitavad toetada matemaatikaõpet kogu Euroopas.