NATO kõrgeim sõjaväejuht töötab välja strateegiat kiire võidu saavutamiseks Venemaa rünnaku vastu NATO idatiival, keskendudes eelkõige uute kaitsetehnoloogiate nagu droonid ja tehisintellekt integreerimisele traditsioonilisse sõjategevusse.

Dokumenti nimega „Võidu teooria”, mida Bloomberg on näinud salastamata kujul, esitleb Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Alexus Grynkewich Poolas 12. oktoobril NATO ja Venemaa vaheliste pingete süvenemise ajal. Selle eesmärk on selgitada, kuidas allianss käituks võimaliku sissetungi korral NATO territooriumile, väidavad asjaga kursis olevad kõrgemad ametnikud ja diplomaadid. Hiljuti on olnud arvukalt teateid, et Moskva kaalub sellist tegevust.

NATO peasekretär Mark Rutte ütles hiljuti, et pole märke selle kohta, et Venemaa valmistuks alliansi vastu tavapäraseks rünnakuks, kuid Euroopa peaks olema valmis hübriidrünnakuteks. Grynkewichi pressiesindaja kolonel Martin O’Donnell keeldus plaani üksikasju arutamast, kuid rõhutas, et allianss on „puhtalt kaitseotstarbeline”.

„Liitlasvägede Euroopa ülemjuhataja võiduteooria on lihtne: säilitada NATO eelis,” ütles O’Donnell. „Arvestades ebastabiilset ja keerulist globaalset julgeolekukeskkonda, peame kohe looma tingimused agressiooni heidutamiseks ja vajadusel rünnaku korral võitmiseks.”

Kuigi NATO sõjapidamispõhimõtete põhijooned on teada, on nende kohta avalik teave haruldane. Algatuse eesmärk on kinnitada avalikkusele NATO valmisolekut, näidates samal ajal konkreetsemat pilti suurenenud kaitsekulutuste tagamaadest.

Dokumendi eesmärk on ka illustreerida liitlastele, kuidas NATO integreeriks traditsioonilisi relvi uute võimetega, mis on tekkinud pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal, ning nõuda suuremaid kaitseinvesteeringuid ja paremat ettevalmistust, ütlesid inimesed, paludes anonüümsust tundlike asjade arutamiseks.

Strateegia rõhutab NATO kaitselist olemust ja tahtmatute provokatsioonide vältimist, mainides samal ajal selgesõnaliselt vajadust heidutuse osana kollektiivselt võidelda hübriidohtude – konflikti lävest allpool toimuvate agressiivsete tegude – vastu. Valmisolekut demonstreerides soovib NATO, et vaenlane jõuaks järeldusele, et ta ei saa võita, öeldakse strateegias. Aga kui NATO-t rünnataks, blokeeriks see sissetungi maavägede ja muude NATO idatiiva heidutusalgatuse vahenditega, mis tugineb odavatele droonidele, minimaalselt mehitatud süsteemidele ja tehisintellektil põhinevale sihtimisele. Pärast manööverdamisvabaduse saavutamist püüaks see hävitada vaenlase juhtimist ja kontrolli, eesmärgiga Venemaa väed kiiresti ja ülekaalukalt alistada.

NATO liitlased eriti Euroopas on massiliselt suurendanud kaitsekulutusi ning on tekkinud pingeid traditsiooniliste relvade, näiteks tankide, ja alternatiivse tehnoloogia vahel prioriseerimise osas, mis on Ukraina konfliktis esiplaanile tõusnud.

Sel suvel saatis USA NATO liitlastele küsimustiku, milles hinnati nende kaitsekulutusi ja toetust president Donald Trumpi poliitikale, et teavitada otsuste langetamist Euroopa kaitsmiseks eraldatud USA sõjaliste vahendite kavandatud kärbete kohta. Selle küsimustiku osana küsis USA, kas liitlastel on Grynkewichi kaitseplaanide jaoks NATO-le veel sõdureid eraldada.

Loe allikast edasi