Aasta eest alustas Saksamaal tööd Euroopa Liidu esimene eksaskaala-võimekusega superarvuti Jupiter. Eeldatavalt ei tea me maailma eest varjus hoitavat täit strateegilist arvutuslikku potentsiaali, aga avalikus superarvutite edetabelis paikneb eurooplaste parim arvuti viiendal kohal. Saavutuse sära varjutab tõdemus, et võimekus rajaneb USA ettevõtte Nvidia toodetud kiipidel. Jupiteris teevad tööd 24 000 võimast, GH200 superarvutikiipi.

Praeguseks juba vananenud arhitektuuriga kiibipõlvkonna töö tõhusus jääb aga kordades alla uuematele GB seeria protsessoritele ja on umbes 25 korda tagasihoidlikum kõige uuemast, Vera Rubini põlvkonnast. GH200 on endiselt väga võimas kiibiseeria, ent selles valdkonnas toimub intensiivne arendustöö. Järgneva mõistmiseks on oluline teada, et selles tööstuses on kaks võimast pudelikaela. Ühes valmistatakse uusi protsessoreid ja teises seadmeid nende valmistamiseks.

Septembri lõpus teatasid Euroopa insenerid võrdlemisi võidukalt, et esimene Euroopa oma jõududega loodud superarvutikiibi Rhea1 näidised jõudsid testkasutusse. Seni kõige keerukamast Euroopas disainitud serveriprotsessori alusel kavatsetakse luua ka Jupiteri järgmine laiendus. Ajakirjandusele suunatud materjalis rõhutataks, et tegu on olulise verstapostiga kindlustamaks Euroopa tehnoloogilist sõltumatust.

Sellega seoses on hea teada laiemat konteksti. Elon Musk rajas 2024. aastal USA-s Memphises endise Electroluxi tehase territooriumile tehisintellekti arvutuskeskuse Colossus. Seal on töös 230 000 Nvidia varasema põlvkonna protsessorid H100, H200 ja ka uuemad GB200-d. Aasta hiljem rajas tosina kilomeetri kaugusel asuvale endisele tööstusladude territooriumile teise TI-arvutuskeskuse Colossus 2. Uues keskuse töötab 110 000 GB200 ja 440 000 GB300 kiipi. Kokku 550 000 kiipi.

Mõnikord ka Colossus 3 nime all rajatavas laienduses on aasta lõpuks kavas tööle panna 660 000 uuemat GB300 protsessorit. Memphise kompleksi koguvõimsus võib Muski plaanide õnnestudes küündida ligi 1,44 miljoni tööd vihtuva Nvidia AI protsessorini. Euroopa suurimas, Jupiteri Boosteris on suurusjärgus kümned tuhanded Nvidia kiibid. Muski AI-kompleks liigub enam kui miljoni kiibi suunas.

Muski ettevõte rentis kogu Colossus 1 võimsuse TI arendajale Anthropic, mis tasub teenuse eest 1,25 miljardit dollarit kuus. Firmad leppisid kokku, et populaarse Claude’i TI-arendaja saab uuest keskusest umbes poole võrra ressurssi juurde. 2029. aasta maikuuni planeeritud 84 miljardi dollari rendikulu teeb kuutasuks üle paari miljardi dollari. See on iseenesest tavatult suur summa.

Juba ainuüksi katse suurusjärkude taga avanevat võimekust ja selle hinda mõista ületab meie arusaamise piire, mistõttu vajaksime appi arvutit. Üks eksaskaala arvutussekund on võrreldav sellega, kui kõik praegu elavad inimesed arvutaksid peast katkematult neli aastat järjest. Tegemist on tõsise intellektuaalse potentsiaaliga, mis täiendab inimeste seni suveräänset võimekust. Uus võimekus pole mõõdetav vaid pelgalt rahas.

Anthropicu peamine konkurent OpenAI rajab arvutuslikku võimekust ise. Vähendamaks sõltuvust Nvidiast, arendas ettevõte oma esimese spetsiaalse tehisintellektikiibi nimega Jalapeño. Uue kiibi kontseptsioonist tootmisse andmiseni kulus ainult üheksa kuud. Keerulist tööd aitas teha tehisaru. Sarnaselt eurooplaste kiipide testpartiile on ka OpenAI-l esimesed partiid käes ja täielik tootmismaht kavatsetakse saavutada 2027. aastal.

Kõiki neid kiipe toodetakse Taiwanis TSMC tehases. Sealhulgas ka väidetavalt Euroopa tehnoloogilist sõltumatusest lubavad Rhea1 kiipe ehk meie sõltumatus sõltub kauge ja geopoliitiliselt keerulise keskkonna oludest. Ometi on Euroopal kõiges selles ainulaadne positsioon. Maailma kõige olulisemate pooljuhtide tootmisseadmete ainus tootja on Hollandis tegutsev ASML Holding N.V. Tegu on Euroopa suurima tehnoloogiaettevõttega, mille väärtus küündib praegu 660 miljardi dollarini.

Käesoleval aastal ei teeninud ettevõte aga Euroopas peaaegu sentigi. Eelmisel aastal oli Euroopa osa käibest üks protsent ja 2024. aastal viis protsenti. Ilmne langus paistab eriti kontrastsena, arvestades USA ettevõtete panust ja lugedes pressiteatest lohutavatest edusammudest tehnoloogilise sõltumatuse kindlustamisel.

Möödunud aastal ei ostnud Euroopa kiibitootjad ASML-ilt ühtegi litograafiaseadet. Isegi kui börsiettevõtet võiks ajendada majanduslik huvi, kuvandub nende pöördumises EL-ametivõimude poole mure Euroopa oma kiipide tootmispotentsiaali mahajäämuse pärast. ASML-i juht pidas tõsiselt murettekitavaks, et Euroopas ei investeerita valdkonda ja Euroopasse ei ehitata kiibitehaseid. Euroopa Liidu ettevõtete osaks on vähem kui kümme protsenti majandusliidu andmekeskuste kiipide, serverite ehitamise ja pilvetaristu turust. Teisisõnu, Euroopa suveräänsus rajaneb võimalusele saada osa kaugete maade edust.

Probleemi lahendamiseks koostati veel üks raport, milles tunti muret. Euroopa Komisjoni poliitikadokumendis soovitakse võtta vastu pilveteenuste ja tehisintellekti arendamise õigusakt, et siis viie kuni seitsme aasta jooksul ELi andmekeskuste võimsust vähemalt kolmekordistada. Paraku tähendab see tänapäeva tagasihoidliku tootmisvõimsuse puhul kolmekordset tellimust välismaistele tarnijatele. Ilmselt on viimane aeg võtta Taiwanisse järjekorranumber. Vahest soovib keegi Eestisse kiibivabrikut ehitada?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.