Kuigi kipume vaesust mõõtma peamiselt rahakoti paksuse järgi, on tänapäeva Euroopas puudusel märksa mitmekesisem nägu. Uuest uuringust koorus välja, et ainuüksi tugevast majandusest inimeste elukvaliteedi tagamiseks ei piisa, sest järjest enam mõjutavad elujärge eluasemekulud ja digioskuste puudumine.

Slovakkia teadlased analüüsisid Eurostati andmeid aastatest 2015 kuni 2023. Nende eesmärk oli kaardistada Euroopa Liidu riikide sotsiaalmajanduslikku olukorda mitme nurga alt.

Selgus, et riikide toimetulekut ei määra enam pelgalt geograafiline asukoht või üldine majanduskasv. Näiteks moodustasid Soome ja Tšehhi viimastel aastatel edukate riikide rühma, kus vaesuse näitajad on madalad ja elanike digioskused väga heal tasemel.

Skaala teises, kõige haavatavamas otsas paiknesid üheskoos aga Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka ja Läti. Neid iseloomustas väiksem majanduslik heaolu ja elanike kehvemad algtaseme digioskused.

Erinevus oli märkimisväärne isegi Euroopa jõukamate riikide seas. Kõige ilmekam näide on siin Luksemburg, mis paistab silma väga kõrge sisemajanduse kogutoodanguga ühe elaniku kohta. Ometi kasvas seal uuritud aastatel rahalises vaesuses elavate inimeste osakaal. Samuti on riik kimpus töötavate inimeste vaesusega.

Lisaks on Luksemburgi eluasemekulud ligikaudu 86 protsenti üle Euroopa Liidu keskmise. See näitab, et riigi suur majanduslik edu ei kaitse tingimata kõiki elanikke igapäevaste toimetulekuraskuste ja eluasemekriisi eest.

Tulemustel on lihtne seletus: teadlaste sõnul on vaesus muutunud üha mitmemõõtmelisemaks. Sotsiaalset haavatavust kujundavad sissetulekute kõrval üha enam juurdepääs taskukohasele elamispinnale ja digioskused.

Inimesed, kellel neid vajalikke oskusi napib, on tänapäeva tööturul ebakindlamas olukorras, mis omakorda vähendab nende võimet majanduslike tagasilöökidega toime tulla. Sestap vajavad Euroopa riigid pikaajalisel planeerimisel lahendusi, mis ühtaegu tagaksid sissetulekud, parandaksid elamispindade kättesaadavust aga ka hariksid elanikke.

Tulemused on avaldatud ajakirjas PLOS One.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.