Üks Saksa ajakirjanik viis läbi katse. Tema ja ta meeskond soovisid kontrollida, kuidas Venemaa värbab Euroopas inimesi enda huvides tegutsema.

Meeskond lõi kontod Telegramis ja TikTokis. Viimane neist täideti venemeelse propagandaga; videotes kõnnib näiteks „Katja”-nimeline sakslanna Berliinis Riigipäevahoone ümbruses, kandes Venemaa lippu.

Ajakirjanikud säilitasid oma varjatud identiteeti ligi aasta, enne kui tõe avalikustasid: „Katja” oli tegelikult meediaettevõtte RTL ajakirjanik Angelique Geray.

Geray ja tema kolleegid saavutasid oma eesmärgi. Nad said Telegramis sõnumeid, mida nad pidasid pärinevat Venemaa luureteenistuste esindajatelt.

Päringud hõlmasid muu hulgas Saksamaa valitsevasse erakonda CDU imbumist, tööle kandideerimist sõjakuritegusid uurivasse inimõigusorganisatsiooni ja Saksamaa kaitsetööstusettevõtete kohta käivate isikuandmete kogumist. Tasuna pakuti krüptovaluutat Bitcoin.

Üks lähenemiskatsetest oli eriti jahmatav.

Kohtumist soovis Jovica Jović, kohalik poliitik Venemaa-meelsest ja äärmusvasakpoolsest Saksa erakonnast BSW. Jović, kes levitab sotsiaalmeedias Vene propagandat, soovis aidata „Katjal” suuremat nähtavust saavutada. Kohtumise käigus vihjas poliitik, et töötab ise Vene luure heaks.

Kui RTL-i raport septembri alguses avaldati, märkis Ukraina välisminister Andri Sõbiha, et see paljastab Venemaa laiemad sabotaažitegevuse mustrid kogu Euroopas.

Ka Soome kaitsepolitsei (Supo) on hoiatanud Venemaa sabotaažitegevuse sagenemise eest Euroopas. Supo märgib, et ka Soome pole väljaspool ohtu, vahendab Yle.

Soome kaitsepolitsei (Supo) vanemanalüütiku Lotta Hakala sõnul püüab Venemaa oma sabotaažioperatsioone senisest täpsemalt suunata, keskendudes eelkõige Euroopa relvatööstusele ja Ukrainale antavale materiaalsele toele.

Hakala märgib, et viimastel aastatel on Venemaa loonud sabotaažiaktide läbiviimiseks niinimetatud platvormitööliste võrgustiku.

Hakala sõnul ei ole Supo veel täheldanud Venemaa värbamistegevuse sagenemist just Soomes. Ta lisab siiski, et see ei välista sellise tegevuse võimalikkust.

Operatiivtöötajad liiguvad vabalt üle Euroopa ja võivad rünnaku sooritamiseks saabuda ükskõik kust.

„Venemaa värbab tegutsejaid, kes on valmis reisima ja lööke andma kolmandates riikides. Tegemist on rahvusvahelise võrgustikupõhise tegevusega, mille puhul ei pea täideviijaid leidma sihtriigist endast,” rõhutab Hakala.

Venemaa võrgustik meelitab eurooplasi tegutsema lihtsa raha lubadusega. Värbamine toimub sageli sotsiaalmeedias, eriti Telegrami rakenduse kaudu. Värvatutele antakse alguses lihtsaid ülesandeid, millele järgnevad nõudlikumad. Tasu saamiseks peavad täideviijad sündmused dokumenteerima.

„Venemaa ei ohverda nende operatsioonide jaoks oma luureohvitsere, vaid tellib tegevuse vahendajatelt,” räägib Hakala. Tema sõnul on peamiseks ajendiks raha, mitte ideoloogia. Täideviijad ei pruugi sageli isegi teada, et töötavad Vene luure heaks.

„Värbamisel sihitakse eelkõige kriminaalse taustaga inimesi, kes on valmis raha eest süütamisi toime panema – ilma küsimusi esitamata,” lisab ta.

Soomes on võimaliku näitena tellimustööst toime pandud kuriteost toodud välja kevadel Lauttasaaris jalgrattapoe vastu suunatud süütamisrünnak.

Kaks noormeest palgati süütama jalgrattapoodi, mille omanikuks oli Jami Huuska – Soome organisatsiooni Your Finnish Friends võtmetegelane. See organisatsioon pakub aktiivselt abi muu hulgas Ukrainas teenivatele Soome sõduritele.

Ühenduse postiaadress oli registreeritud just sellesse jalgrattapoodi, mis maha põletati. Huuska ütles Yle-le, et on veendunud süütamise toimepanemises just tema Ukraina abistamise töö tõttu. Politseiuurimise käigus jäi tellimustöö motiiv selgusetuks. Uurimise kohaselt asuvad teo tellijad välismaal.

Soome kaitsepolitsei (Supo) esindaja Hakala sõnul ei pruugi värbamispakkumistega nõustuvad inimesed täielikult mõista kaasnevaid riske. Vahelejäämise korral võivad määratavad karistused olla tunduvalt karmimad, kui toimepanijad eeldasid.

„Karistused võivad olla äärmiselt karmid, eriti kui teo sooritamiseks on reisitud kolmandasse riiki. Vene luure ei tule tavaliselt appi neile, kes vahele jäävad,” lausub ta.

Näiteks tunnistasid neli meest augustis Lätis üles süütamised raudtee läheduses. Värbajad olid neile iga rünnaku eest lubanud vaid paarsada dollarit. Lätis võib välisriigi abistamise eest määrata kuni 20-aastase vanglakaristuse.

Hiljutised teated Euroopast on toonud esile tõsiseid sabotaažiakte nagu raudteede hävitamine. Eelmise, 2025. aasta novembris kahtlustati Venemaad Poolas oluliste raudteeliinide õhkimises. Samuti on Venemaa muu hulgas üritanud korraldada atentaati Saksamaa kaitsetööstusgigandi Rheinmetall juhile.

Hakala hoiatab siiski selle eest, et iga juhtumit ei tohiks automaatselt Venemaa arvele kirjutada.

„Oma sabotaažikampaaniaga püüab Venemaa külvata hirmu ja luua muljet, et ta suudab tuua sõja Ukrainast eurooplaste koduukseni ning õhkida mida tahes ja kus tahes,” märgib ta.

Kas Venemaa saavutab oma eesmärgi või mitte?

Hakala sõnul on Venemaa sabotaaži- ja infooperatsioonide eesmärk õõnestada Euroopa toetust Ukrainale ja mõjutada avalikku arvamust.

Tema sõnul pole Venemaa selles siiski edu saavutanud. „Tehnikale on küll teatud kahju tekitatud, kuid Venemaal ei ole õnnestunud nõrgestada Euroopa toetust Ukrainale,” ütleb Hakala.

Sama kinnitavad mitmed Euroopa liidrid. Olukord ei pruugi siiski olla päris nii lihtne.

Möödunud aasta detsembris peeti EL-is läbirääkimisi Venemaa külmutatud varade Ukrainale andmise üle sõjakahjude hüvitamise laenu vormis. Jutt käib ligikaudu 200 miljardist eurost – summast, mis oleks Ukrainale kaitsesõja jätkamisel ülioluline.

Samal ajal langesid mitmed Belgia poliitikud ja fondihaldurid Venemaa infooperatsioonide sihtmärgiks. Belgia peaminister, kes sattus selle küsimuse keskmesse, avaldas toona, et ka teda on ähvardatud.

„Moskva on hoiatanud, et kui me nendele vahenditele käe külge paneme, tunneme tagajärgi igavesti,” ütles Belgia peaminister toona.

Algatus pälvis EL-is laialdast toetust, kuid Belgia vastuseisu tõttu jäi Ukraina rahast ilma.

https://t.co/A6EZp9cLre

— UNITED24 Media (@United24media) September 20, 2026

Loe allikast edasi