Valimised keskendusid brasiillaste igapäevaelu puudutavatele küsimustele, nagu elukallidus, korruptsioon ja ebaturvalisus. Presidendivalimised toimuvad kontekstis, kus Ladina-Ameerikas on järjest võitnud USA presidendi Donald Trumpiga seotud parempoolsed erakonnad.

Bolsonaro oodatust tugevam tulemus – 47 protsenti häältest Lula 45 protsenti vastu – peaks tema kampaaniale hoogu andma ning võib toetada Brasiilia valuutat ja aktsiaturgu, mis on ärisõbraliku senaatori edu lootuses tõusnud. Valimiste eel korraldatud uuringute põhjal ennustati, et Lula edestab esimeses voorus Bolsonarot umbes kolme protsendipunktiga.

“Brasiilia tahab muutust ja ma olen tulemustega väga rahul,” ütles Bolsonaro pärast peaaegu kõigi häälte ülelugemist pealinnas Brasílias ajakirjanikele, kuulutades, et tema võit tähendaks Lula Töölispartei ajastu lõppu.

Parempoolse endise presidendi Jair Bolsonaro poeg, senaator Bolsonaro, kelle isa kannab pärast 2022. aasta valimiste kaotamist riigipöörde kavandamise eest 27-aastast vanglakaristust, läheb nüüd vasakpoolse Lula da Silvaga vastamisi 25. oktoobril peetavas valimiste teises voorus.

Lula ütles São Paulos hotellis kogunenud toetajatele kõneldes, et oli olnud veendunud oma võidus juba esimeses voorus.

“Alates homsest alustame uut kampaaniat,” ütles ta, lubades valijatele näidata, mida ta presidendina saavutanud on.

Hoolimata kasvavast murest Brasiilia riigi rahanduse ja aeglase majanduskasvu pärast pakkus valimiskampaania vähe sisulist poliitikadebatti, kuna mõlemad peamised kandidaadid jätsid suuremad teledebatid vahele.

Kokku kandideeris valimiste esimeses voorus 12 presidendikandidaati.

Tulemus üllatas

“Küsitlejad panid tugevalt mööda,” ütles mõttekoja Igarapé Instituut kaasasutaja Robert Muggah. “Tasub eeldada, et teise vooru küsitlused, mis näitavad kandidaatide tasavägist seisu, alahindavad samuti Bolsonaro toetust.”

Pühapäeva varahommikul ütles Bolsonaro Rio de Janeiros ajakirjanikele, et loodab “protestihäältele inimestelt, kes muidu hääletaksid mõne teise kandidaadi poolt, kuid on Lula vastu”.

41-aastane advokaat Thaise Lima, kes oli São Paulos teel valima, ütles uudisteagentuurile Reuters, et tema peamine eesmärk oli eemaldada Lulat toetav Töölispartei võimult.

“Ma ei arva, et Flavio on parim kandidaat, kuid ma võin järgmiste minutite jooksul otsustada tema poolt hääletada,” ütles ta, lisades, et sooviks, et psühhiaater ja kirjanik Augusto Cury oleks elujõulisem kandidaat.

49-aastane juhtimiskonsultant Fernando Tempel ütles Reutersile, et hääletas Bolsonaro poolt, ehkki oli algselt kavatsenud hääletada Minas Gerais’ osariigi endise kuberneri Romeu Zema poolt.

“Protestihääl annab aimu sellest, mis teises voorus juhtuma hakkab,” ütles poliitikaanalüütik Rafael Favetti. “Kuigi see peaks Flavio Bolsonarole praegu kasuks tulema, väheneb tema kasvupotentsiaal teises voorus just seetõttu, et see toetus on juba esimeses voorus ära kasutatud.”

Brasiilia majandusprobleemid

Hoolimata vähenevast ebavõrdsusest ja tööpuudusest on Lula olnud raskustes, et võita nende valijate poolehoid, kes peavad toime tulema kõrge elukalliduse, suurte võlgade ning kuritegevuse ja järjest ulatuslikuma jõuguvägivallaga.

Bolsonaro on püüdnud ära kasutada rahva muret elukalliduse pärast, samal ajal kui Lula astus samme internetis hasartmängude keelustamiseks ning valimisvõitluse tasavägisemaks muutudes laiendas sotsiaaltoetusi ja tegi ettepaneku pakkuda peredele uut võlakergendust.

Valitsuse kulutuste kasv ja üle 82 protsendi sisemajanduse koguproduktis (SKP) ulatuv riigivõlg on suurendanud muret riigi rahanduse pärast, millega Brasiilia järgmine president peab tegelema. Valitsus alandas selle ja järgmise aasta majanduskasvu prognoosi vastavalt 2,0 ja 2,3 protsendile.

“Hääletasin selle poolt, et Brasiilia hakkaks taas kasvama,” ütles 52-aastane riigiametnik Marciano de Souza e Silva Brasíliast, kes hääletas Flavio Bolsonaro poolt.

Debatti varjutasid muud teemad

Skandaalid ja kartus välissekkumise pärast varjutasid valimiskampaania ajal suuresti sisulise poliitikadebati.

Nüüdseks tegevuse lõpetanud Banco Masteriga seotud skandaal haaras suure osa Brasiilia poliitilisest eliidist pärast seda, kui panga juht Daniel Vorcaro tänavu vahistati ja talle esitati süüdistus miljarditesse dollaritesse ulatuvas petuskeemis. Vorcaro eitab süüdistusi.

Föderaalpolitsei on uurinud pankuri sidemeid Brasiilia poliitilise eliidi liikmetega, sealhulgas Bolsonaroga, keda uuritakse kahtlustatava rahapesu tõttu, mida politsei on juhtumiga seostanud. Bolsonaro on õigusrikkumist eitanud.

Kogu kampaania vältel hoiatasid Lula liitlased, et Trumpi administratsioon võib keelduda valimistulemuste tunnustamisest, kui Lula võidab. Trump ei ole ametlikult ühtki kandidaati toetanud, kuigi ta võõrustas senaator Bolsonarot Valges Majas ja on teda avalikult kiitnud.

Reuters teatas kolmapäeval, et Brasiilia luureametnikud andsid Prantsusmaa ja Saksamaa delegatsioonile enne valimisi ülevaate väidetavast USA ja Venemaa sekkumisest. USA on eitanud väiteid sekkumise kohta Brasiilia siseasjadesse.

Pühapäeva pärastlõunal ütles Brasiilia valimiskohtu esimees Kassio Nunes Marques, et valimised kulgevad sujuvalt.

Loe allikast edasi