Maksumaksja raha eest jookseb viimased nädalad kõikjal reklaamikampaania, kus pildil olev  noor pere on metsas jõhvikal. Kõik oleks hästi, kui esiplaanil olev tüdruk ei sööks lusikaga kalamarja, kuna ta jõhvikaid ei taha. Kalamarja kilo maksab 65–100 eurot kilogramm.

Tekib küsimus, kellele see reklaam on suunatud? Väga paljudes peredes on palgapäeval pidu kui saab poole hinnaga samal päeval vananeva lihatükigi osta.

Selle reklaamkampaania tellinud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium lausa sülitab praeguses üldises majanduskitsikuses suurele osale inimestest näkku.

Kalatooteid propageeriv kampaaniat “Kala südames” rahastatakse Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondi vahenditest ning selle töötas välja loovagentuur Age. Kogu teavitustöö ja loovlahenduste peale on kulunud üle miljoni euro, mis on selge maksmaksja raha raiskamine, arvestades asjaolu, et reklaami on valmistanud sisuliselt tehisaru. Seega ei hakanud reklaamiagentuur isegi kalamarja peale ise raha raiskamagi. Lisaks kuremarjale on kampaanias pandud kalamarjaga kaalule ka saun, laulmine, jalgpall jne.

Kalli kalamarja propageerimist muidu kättesaadava ja tervisliku kuremarja ehk jõhvika asemel selgitatakse agentuuri ja ministeeriumi strateegias selleega, et tegemist olevat absurdihuumoriga, mitte reaalse ostusoovitusega. Tõepoolest, absurdne on lugeda selliseid põhjendusigi.

Kui fookus olevat puhtalt kalal ja kalatoodetel, siis teab „räimerahvas“, et mitte ainult kalamari pole paljudele enam kättesaadav, vaid kala üldiselt. Paraku euroliit inimestele kalamarja ostmiseks toetust ei eraldanud.

Nojah, kuna kampaania rahastuse ainus eesmärk on edendada vee-elukate ja kalatoodete tarbimist, siis metsamarjad või rupskid ei kuulu selle fondi toetusalasse.

Selle kõigega meenub tuntud lause ajaloost, mida omistatakse Prantsusmaa kuningannale Marie Antoinette’ile – kui leiba ei ole, sööge kooki…

Loe allikast edasi