Reedel teatavaks saanud kirjas avaldatakse survet Euroopa Liidu praegusele eesistujariigile Iirimaale, et see jätaks järgmise eelarvekava eelnõus puutumata ligi 900 miljardi euro suuruse kulutuste osa, mis sisaldab põllumajandus ja regionaalarengu toetusi, teatas väljaanne Politico.

Kirjaga ühinesid Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania More.

Eelnõu peaks esitatama järgmisel nädalal.

See tekitab pingeid kuue riigi leeriga, mida juhib Saksamaa ja mis kutsus selle nädala alguses ühiskirjas taas üles kärpima eelarvet mitmesaja miljardi euro võrra.

“Leiame, et ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika rahastamine tervikuna tuleb järgmises mitmeaastases finantsraamistikus säilitada,” kirjutasid 17 riiki Iirimaa peaministrile Micheál Martinile saadetud kirjas.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja Rumeenia president Nicușor Dan koordineerisid algatust ning korraldavad nende riikide mitteametliku kohtumise järgmise, 15. ja 16. oktoobril toimuva Euroopa Ülemkogu, kus MFF-i arutatakse, kõrval.

Mitmeaastase finantsraamistiku kaudu rahastab EL väga laia valdkonda alates põllumajandustoetustest kuni arenguabini ning selle kokku leppimine on üks kõige keerukamaid läbirääkimisi 27 riigi vahel. Euroopa Komisjon tegi 2025. aastal ettepaneku ligi kahe triljoni euro suuruseks eelarveks aastateks 2028–2034, kavatsedes suunata sadu miljardeid eurosid seni põllumajandusele ja regionaaltoetusteks makstud summadest ehk ühtekuuluvuspoliitikast uutesse prioriteetidesse, nagu kaitse ja konkurentsivõime.

Vaesematest riikidest koosnev niinimetatud ühtekuuluvuspoliitika sõprade rühm hoiatas aga, et põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamise edasine vähendamine ainult nõrgestaks [eelarvet] ja riskiks õõnestada avalikkuse toetust Euroopa projektile.

Iirimaa läbirääkimisdokument ehk nn negobox loob aluse aruteludele EL-i 27 liidri vahel oktoobris Brüsselis toimuval tippkohtumisel.

ELi valitsused kiirustavad saavutama omavahel lõplikku kokkulepet aasta lõpuks, enne kui Prantsusmaal, Poolas ja Itaalias toimuvad riiklikud valimised võivad läbirääkimised rööpast välja viia.

Üks kõige tundlikumaid küsimusi puudutab uute kogu EL-i hõlmavate maksude ehk omavahendite kehtestamist eelarve rahastamiseks. Komisjon on välja pakkunud viis uut maksu, mis peaksid hinnanguliselt tooma aastas sisse 66 miljardit eurot.

Prantsusmaa toetab maksupaketti tugevalt, kuid mitmed riikide valitsused on üksikutele ettepanekutele vastu, kartes, et need mõjutavad neid ebaproportsionaalselt palju.

17 riiki kirjutasid kirjas, et uued omavahendid peaksid olema tegelikud, õiglased, lihtsad ja mitte-regressiivsed.

Suurema manööverdamisruumi loomiseks kordasid nad ka üleskutset lükata edasi koroonapandeemia järgse võla tagasimaksed, mis peaksid ulatuma kaheksa protsendini kogueelarvest ning olid vastu jõukamatele riikidele antavatele eelarvesoodustustele ehk tagasimaksetele.