Tervis, , ,

Seksuaalkasvatus ei ole üks piinlik „seksijutt“, vaid järjepidev koos kasvamine

Seksuaalkasvatus ei ole üks piinlik „seksijutt“, vaid järjepidev koos kasvamine

Diana Leht on ämmaemanda ning seksuaaltervise nõustajana töötanud 19 aastat. Tema sõnul peegelduvad noorte igapäevastes küsimustes korraga uudishimu, ebakindlus ja soov mõista, kas nende keha, tunded ja fantaasiad on normaalsed.

Teadmiste kõrval vajavad noored turvalist täiskasvanut, kellele saab küsimusi esitada ilma hukkamõistu kartmata. „Kui sellist inimest ei ole, otsitakse vastuseid TikTokist, tehisarult, Google’ist või pornograafiast. Sealne info võib aga olla juhuslik, kallutatud või lausa eksitav ja kahjulik,“ tõdeb Leht. Seetõttu peab ta väga oluliseks seksuaaltervise ekspertide veebipõhist kohalolekut ja kättesaadavust noortele. Üks selline võimalus on Eesti Seksuaaltervise Liidu poolt loodud, tasuta ja anonüümne nõustamisportaal seksuaaltervis.ee, mille partner on Tervisekassa.

Lehe sõnul kohtab endiselt müüte, mis taandavad inimesed stereotüüpidele – näiteks arusaama, et kõik mehed tahavad ainult seksi või et hea paarisuhe peab vastama ühele kindlale mudelile. Tegelikult on inimesed, nende soovid ja piirid erinevad. „Noore jaoks on oluline kuulda, et teistsugusus ei vähenda tema väärtust ning kedagi ei tohi halvustada, pisendada ega naeruvääristada,“ rõhutab Leht.

Seksuaalkasvatus peaks algama ammu enne esimest seksuaalsuhet

Diana Lehe sõnul ei peaks seksuaalkasvatus algama alles siis, kui noor on alustanud seksuaalelu. Juba lasteaias saab eakohaselt õpetada isikliku ruumi austamist ja nõusoleku küsimist: kas võib teisel käest kinni võtta või teda kallistada ning miks ei tohi kedagi vastu tema tahtmist puudutada. Lehe hinnangul loovad need teadmised aluse hilisematele turvalistele ja hoolivatele suhetele.

Vanemaks kasvamise juurde kuuluvad oskused, mida tuleb õppida. Seksuaaltervise teadlikkus ei alga ühest pidulikust ja ebamugavast „seksijutust“. Palju mõjusam on koos kasvamine. Näiteks filmis, uudistes või igapäevaelus nähtud suhteolukorra üle arutamine ja noorelt küsimine: „Mida sina sellest arvad?“. Nii kujuneb Lehe sõnul vanema ja lapse vahele side, mis võimaldab keerulisemate teemade juurde hiljem tagasi tulla.

Samas ei pea vanem teadma kõiki vastuseid. Ta võib noorele ausalt öelda, et uurib teemat juurde, vaadata koos noorega usaldusväärseid õppematerjale või pöörduda spetsialisti poole. Pigem on oluline näidata, et küsimused on lubatud ja noor ei jää nendega üksi. „Usaldus tekib siis, kui täiskasvanu on valmis ka ise õppima ning hoiab end kursis noorte maailmas kasutatavate mõistete ja teemadega,“ tõdeb Diana Leht ja soovitab ühe võimalusena alustada info otsimist seksuaaltervis.ee portaalist, kust saab usaldusväärset teavet ja küsida eksperdilt nõu.

Teadmine ei tähenda alati turvalist käitumist

Loe edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga