Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 3. oktoobril kell 19.21:

– Zelenski: Ukraina ründab vastusena Venemaa uuele õhurünnakute doktriinile Vene naftatehaseid;

– Okupeeritud Donetskit tabas Ukraina õhurünnak;

– Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest;

– Venemaa rünnak tabas laeva Odessa sadamas;

– Venemaa kutsub üles diplomaate ja välismaalasi Kiievist lahkuma;

– Venemaa ründas Kiievis järjekordset olulist silda;

– Ukraina Mirage tulistas esimest korda alla Vene tiibraketi Banderol;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit.

Zelenski: Ukraina ründab vastusena Venemaa uuele õhurünnakute doktriinile Vene naftatehaseid

Ukraina suurendab rünnakute arvu Venemaa naftarafineerimistehastele vastusena Moskva uuele õhurünnakute doktriinile, mille eesmärgiks on Kiievist ja teistest linnadest elanike lahkuma sundimine, ütles Ukraina president Volodõmõr uudisteagentuurile Reuters.

Ukraina luureteenistuste valduses on dokumendid, mille järgi on Venemaa president Vladimir Putin kehtestanud uue doktriini, mille järgi toimuvad selle talve eel sõjalised rünnakud tsiviilobjektidele palju laialdasemalt, märkis Zelenski.

“Me nägime dokumente ja me teame, et nende järgi lubatakse rünnata taristut, logistikat, teid, koole, haiglaid, et sundida inimesi lahkuma pealinnast, teistest linnadest,” lausus ta.

Okupeeritud Donetskit tabas Ukraina õhurünnak

Ukraina relvajõud korraldasid ööl vastu laupäeva suure õhurünnaku Vene vägede käes olevale Donetski linnale ja selle ümbruskonnale.

Okupeeritud Donetskis teatati ööl vastu 3. oktoobrit kümnetest droonidest, õhutõrje tegevusest ja umbes kümnest plahvatusest. Pärast rünnakut jäi linn elektrita, vahendas Ukraina meediakanal UNN.ua partisaniliikumise Ateš teadet.

Selle andmetel kostis plahvatusi samaaegselt Donetski mitmes linnaosas – Kiievi, Leninski, Vorošilovski ja Kalinini rajoonis. Umbes kella üheks öösel olid Ateši partisanid loendanud ligikaudu kümme võimsat plahvatust. Samuti teatati intensiivsest kuulipildujatulest.

Mürarikas oli öö ka lähedal asuvas okupeeritud Makejevkas. Ka seal teatati droonidest ja õhutõrjetulest.

Pärast Donetskis toimunud plahvatuste seeriat kadus Ateši teatel linnas elekter. Praegu puudub teave selle kohta, milliseid konkreetseid sihtmärke tabati või millised olid rünnaku tagajärjed.

Lisaks teatasid Ateši agendid reede, 2. oktoobri õhtul võimsast plahvatusest Venemaal Krasnodaris ning umbes kell 23.30 plahvatustest, tulistamisest ja Venemaa lennukite tegevusest Sotši piirkonnas.

Venemaa rünnak tabas laeva Odessa sadamas

Venemaa ründas Libeeria lipu all sõitvat kaubalaeva Odessa sadamas. Rünnakus hukkus üks inimene ning kolm sai vigastada, teatas sadama haldaja.

Ülejäänud 13 meeskonnaliiget evakueeriti laevalt.

Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest

Ukraina relvajõudude kindralstaabi teatel tabasid Ukraina üksused reedel, 2. oktoobril ja ööl vastu laupäeva Venemaa okupantide ründedroonide stardikohta, juhtimispunkti ja silda.

Donetski oblasti okupeeritud aladel tabati Vene vägede ründedroonide hoiustamise, ettevalmistamise ja väljalaskmise kohta.

Sellised objektid on Ukraina jaoks ühed prioriteetsemad sihtmärgid. Nende süsteemse hävitamise eesmärk on vähendada Vene armee võimekust kasutada ründedroone Ukraina territooriumil asuva tsiviiltaristu vastu, kommenteeris väljaanne RBK-Ukraina.

Venemaa Belgorodi oblasti Nova Tavolžanka piirkonnas tabasid Ukraina õhulöögid vastase juhtimispunkti.

Samuti tabati Donetski oblasti Novotštševatõi piirkonnas üle Mokrõje Jalõ jõe viivat silda.

Lisaks tabati Hersoni oblasti Gromivka piirkonnas okupantide remondibaasi.

Venemaa Belgorodi oblasti Voznessenovka piirkonnas andsid Ukraina üksused löögi Vene vägede materiaal-tehniliste vahendite laole.

RBK-Ukraina meenutas, et 2. oktoobril tabasid Ukraina droonid Venemaa suurimat naftahoidlat Euroopas – Samaara naftatoodete laadimis- ja jaotusjaama (LPDS Samara).

1. oktoobril suutsid Ukraina kaitsejõud aga edukalt hävitada Vene eliit-drooniüksuse Rubikon droonide hoidla. Samal päeval tabasid kaitsejõud Venemaa laeva Mustal merel, Samara oblasti naftaobjekti ja teisi olulisi sihtmärke.

Venemaa kutsub üles diplomaate ja välismaalasi Kiievist lahkuma

Venemaa esitas laupäeval diplomaatidele ja välismaalastele taaskord üleskutse Kiievist lahkuda, hoiatades Ukraina pealinna eesootavate massiivsete rünnakute eest.

Moskva on kogu oma agressioonisõja vältel Ukrainat drooni- ja raketirünnakutega pommitanud ning on viimastel nädalatel Kiievi-vastaseid rünnakuid intensiivistanud, võttes sihikule elutähtsa taristu.

Laupäevases avalduses teatas Venemaa välisministeerium, et on varem kutsunud Kiievis viibivaid välisriikide kodanikke ja diplomaate linnast lahkuma ning hoiduma Ukraina külastamisest.

“Märgime murega, et mitte kõik ei ole neid hoiatusi kuulda võtnud ja et inimesed seavad teadlikult enda elu ohtu,” teatas ministeerium.

“Venemaa Föderatsiooni relvajõud jätkavad massiivsete vastulöökide andmist,” hoiatati avalduses.

Samuti märgiti, et vastutus võimalike negatiivsete tagajärgede eest lasub täielikult neil, kes seda hoiatust eiravad.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas reedel, et linn peaks nüüd olema sõjaseisukorras, kuna vaenlane rebib Kiievit tükkideks rünnakutega sildade ja energiataristu vastu.

President Volodõmõr Zelenski süüdistas Vene režiimi juhti Vladimir Putinit relvakonflikti reeglite eiramises, andes loa massiivseteks rünnakuteks tsiviilpiirkondade vastu.

Venemaa ründas Kiievis järjekordset olulist silda

Venemaa õhurünnak tabas laupäeval Kiievis taas olulist silda. Tegemist on järjekordse rünnakuga Ukraina taristu vastu, mis on juba põhjustanud pealinnas liikluskaose.

“Põhjasild sai tabamuse,” ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško laupäeval Telegramis. “Päästeteenistused on teel sündmuskohale.”

Hilisemas postituses teatas linnapea, et rünnak kahjustas sillal teekatet ja trolliliini kontaktvõrku.

“Liiklus üle silla vasakkaldalt paremkaldale on hetkel blokeeritud,” ütles Klõtško.

Tegemist on viimasega mitmest rünnakust Dnepri jõe ületuskohtade vastu, mis ühendavad pealinna ida- ja lääneosa.

Reedel sulgesid võimud pärast kiirete reaktiivdroonide rünnakulainet Lõunasilla – ühe Kiievi peamistest sildadest – ja piirasid liiklust teisel sillal, põhjustades kogu pealinnas suuri liiklusummikuid.

Pikad seisvate autode ja busside kolonnid ummistasid magistraale, kuna liiklejad otsisid alternatiivseid marsruute ning osa neist oli sunnitud oma teekonda jalgsi jätkama.

Lõunasild on üks kaheksast ületuskohast, mis ühendab Kiievi kahte kallast.

Linnaametnike teatel oli vantsild alates neljapäevast juba mitu korda tabamuse saanud.

Klõtško hoiatas reedel, et pealinn peab olema nüüd sõjaks valmis.

Ukraina Mirage tulistas esimest korda alla Vene tiibraketi Banderol

Ukraina hävituslennuk Mirage tulistas esmakordselt oma pardakahurit kasutades alla Vene tiibraketi Banderol.

Mirage 2000-5F piloot hävitas tiibraketi S8000 Banderol, kasutades selleks 30-millimeetrist pardakahurit DEFA 554 kahurit, teatas Prantsuse projekt Aid to Europe, mida vahendas Ukraina meediakanal UNN. Vene raketi allatulistamine automaatkahuriga võimaldas Ukrainal säästa nappi õhk-õhk-tüüpi rakettide varu.

Eduka tõrjeoperatsiooni asjaolusid, selle toimumiskohta ega Ukraina piloodi nime ei ole avalikustatud.

Sellise tõrjeoperatsiooni eripära on vajadus minna sihtmärgile väga lähedale. Banderol on reaktiivmootoriga tiibrakett, mille maksimaalne kiirus on 620–650 km/h.

Mirage 2000-5F on varustatud kahe integreeritud 30-millimeetrise kahuriga DEFA 554. Mõlema laskemoonavaru on 125 mürsku ning laskekiirus võib ulatuda 1800 lasuni minutis.

Kahuri kasutamine võimaldab ühtlasi säilitada märksa kallimaid ja napimaid õhk-õhk-tüüpi rakette, mida Ukraina lennuvägi kasutab õhus olevate sihtmärkide tõrjumiseks.

Prantsusmaa andis 2025. aastal Ukrainale oma õhu- ja kosmoseväe koosseisust hävituslennukid Mirage 2000-5F. Venemaa tiibrakett S8000 Banderol suudab lennata kuni 500 kilomeetri kaugusele ning kannab rohkem kui 100 kilogrammi kaaluvat lõhkepead.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 538 950 (+1560);

– tankid 12 391 (+3);

– jalaväe lahingumasinad 25 477 (+6);

– suurtükisüsteemid 50 637 (+45);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2178 (+3);

– õhutõrjesüsteemid 1683 (+0);

– lennukid 443 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robotisüsteemid  2824 (+14);

– operatiivtaktikalised droonid 544 498 (+1645);

– tiibraketid 5126 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 156 731 (+422);

– eritehnika  4783 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi