Samal ajal kui üleilmses naftahinna tõusus langetavad riigid kütuseaktsiisi, plaanib Eesti aktsiise hoopis tõsta, mis annab taas hoogu piirikaubandusele. Järgmisel aastal tõuseb vähemalt 11 aktsiisimäära, neist elektriaktsiis 113 protsenti. Kas nad teevad seda meelega?

Kui mitmed Euroopa riigid nagu Saksamaa ja Läti on kõrgete kütusehindade tõttu aktsiisi langetanud (Läti on sel aastal teinud juba kaks aktsiisilangetust), siis Eesti sellega kaasa ei lähe. Vastupidi, järgmise aasta 1. mail kerkib diisliaktsiis 15 protsenti ja bensiiniaktsiis 10 protsenti, kirjutab Postimees.

Protsentuaalselt suurima tõusu energiakandjate seas teeb aga elektriaktsiisimäär, mis kerkib järgmisel aastal 113 protsenti, 2,1 MWh-lt 4,47 MWh-le.

Energiakandjatest kerkib veel maagaasi aktsiisimäär 40 protsenti, vedelgaasi määr 35 protsenti, raske kütteõli aktsiis 14 protsenti, põlevkivikütteõli 14 protsenti, veeldatud mootorimaagaasi aktsiis 8 protsenti ja mootorimaagaasi aktsiis 8 protsenti.

Lisaks tõuseb järgmise aasta 1. jaanuarist alkoholiaktsiisi ja tubakatoodete aktsiisimäär viis protsenti. Sealjuures kerkib aktsiisimäär veel viis protsenti ka 2028. aastal.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond) ütles Postimehele aktsiisitõusu kohta, et tegemist on juba ammu tehtud otsusega. Samas ta möönis piirikaubanduse kasvu võimalust.

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme, EKRE fraktsiooni esimehe Martin HelmeHelme peab end parempoolseks konservatiivseks rahvuslaseks. More sõnul puudub tänaseid kütuse- ja elektrihindu vaadates argument, miks aktsiise ei langetata.

„Läti, Rootsi, Saksamaa ja kõik teised teevad seda. Meie valitsus liigub aga vastassuunas, pannes aktsiisid automaatselt tõusma. Ja tasub alla kriipsutada, et peale Reformierakonna ja Eesti 200 olid pundis ka sotsiaaldemokraadid, kes selle aktsiisitõusu tegid,“ rõhutas Helme.

EKRE fraktsioon esitas paar hiljuti eelnõu, millega langetataks kõigi energiakandjate aktsiisid Euroopa Liidu miinimumini. See võiks sõltuvalt kütuse liigist tuua hinnad alla kuni 30 senti.

„Energiahinnad peavad olema võimalikult madalad. Kohe tuleks lõpetada võrgutasudes olevad regulatiivsed lisakulud. Meie võrgutasu moodustab laias laastus kaks kolmandikku elektriarvest, milles on sees näiteks rohekulu. See kõik on aga puhas poliitiline kulu,“ ütles Helme Postimehele.

Ta lisas, et piirikaubandus üle Läti piiri on juba käes, mistõttu jääb Eesti oma maksutulust üldse ilma.

„Kui teeme valet poliitikat, kaotab Eesti riigieelarve sadu miljoneid, sest inimesed otsivad endale säästukohta. Piirikaubandus nii kütuse kui ka alkoholi ostmise näol läheneb oma tipptasemele,“ lausus Helme.

Kui EKRE oli valitsuses langetati EKRE ettepanekul diiselkütuse aktsiisi ning hinnad langesid ja maksud jäid Eestisse.

Loe allikast edasi