Pool kaitseministeerium koostab eelnõud riigi täieliku sõjalise valmisoleku kohta. Seaduse eesmärk on tõhustada riigikaitse juhtimissüsteemi ja kiirendada vägede paigutamist kriitilise tähtsusega paikadesse.
Kaitseministeerium on koostanud eelnõu riigi kaitsevalmiduse kohta. Väljaande Rzeczpospolita andmetel sisaldas eelnõu pealkiri veel hiljuti sõnastust „riigi sõjaaegse kaitsevalmiduse kohta”. Praegu toimub eelnõu kooskõlastamine ministeeriumisiseselt.
Kaitseministeeriumi pressiosakond kinnitas väljaandele Rzeczpospolita, et töö sellise projekti kallal käib. Saadud teabe kohaselt on eesmärk „tugevdada Poola Vabariigi kaitsevõimet, parandada koostööd relvajõudude ja sisejulgeoleku eest vastutavate ametkondade vahel ning viia kehtivad õigusaktid vastavusse tänapäevaste ohtudega – eelkõige hübriid-, küber- ja desinformatsioonialaste ohtudega”.
„Jutt käib riigi ettevalmistamisest sõjaeelneks perioodiks, millest peaminister Tusk mõne aja eest rääkis,” ütles presidendi kantseleiga seotud allikas. Sellega soovitakse täita lünk riigi rahuaja tegevuse ja ametliku sõjaseisukorra väljakuulutamise vahel.
Selle eesmärk on ka „sujuvamaks muuta organisatsioonilisi ja õiguslikke korraldusi ning parandada avaliku halduse asutuste valmisolekut ülesannete täitmiseks pideva ja täieliku kaitsevalmiduse seisundites, sealhulgas selgitades nende asutuste ülesandeid ja pädevust”. Kaitseministeerium märgib, et praegused sätted riigikaitse ettevalmistuste ja riigikaitse juhtimissüsteemi toimimise kohta on hajutatud mitmesse ministrite nõukogu määrusse, mis on antud pärast kodumaa kaitse seaduse vastuvõtmist 2022. aasta kevadel.
„Selline regulatiivne mudel takistab regulatiivse sidususe ja ühtse lähenemisviisi tagamist avaliku halduse asutuste ja teiste riigikaitsesüsteemis osalevate üksuste kaitseülesannete täitmisel. Oluliseks probleemiks on ka praegu täitevvõimu korralduste tasandil reguleeritud küsimuste ulatus. Mõned kehtivad sätted käsitlevad otseselt avaliku halduse asutuste ja teiste kaitseülesandeid täitvate üksuste ülesandeid, pädevust ja kohustusi, mis õigustab nende reguleerimist parlamendi seadusega,” märgib ministeerium.
Seaduseelnõu eesmärk on tõhustada riigikaitse juhtimissüsteemi ning parandada avaliku halduse valmisolekut ülesannete täitmiseks pideva ja täieliku kaitsevalmiduse seisundis – see tähendab enne sõjaseisukorra ametlikku väljakuulutamist. Muu hulgas hõlbustab see vägede (sealhulgas liitlasvägede) kiiret paigutamist, viib Poola Vabariigi kaitsemeetmete kava kooskõlla NATO reageerimissüsteemiga ning võimaldab infrastruktuuri ettevalmistamist. Seadus laiendab pideva valve ja riigikaitse juhtimissüsteemiga seotud osapoolte ringi, reguleerib juhtimispunktides töötava tsiviilpersonali töötingimusi (sealhulgas piiranguid koju naasmisele) ning toob kaasa muudatusi mittesõjalise operatiivplaneerimise ja kaitseplaneerimise dokumentatsioonis. Samuti vaadatakse üle väljaõpet, kaitsekursusi ja kaitseõppuste läbiviimist puudutavad reeglid.
Kaitseministeeriumi teatel „ei ole keerulise seadusloomeprotsessi tõttu praegu teada, millal eelnõu Seimi menetlusse antakse”. Teadaolevalt ootab ka Riikliku Julgeoleku Büroo (BBN) selle eelnõu esitamist.
Väärib märkimist, et 18. märtsil 2025 andis ministrite nõukogu välja määruse riigi kaitsevalmiduse kohta, asendades sellega 2004. aasta määruse. Varasema kolme seisundi (pidev valmidus, kriis ja sõda) asemel kehtestati kaks seisundit: pidev kaitsevalmidus ja täielik kaitsevalmidus. Pidevat kaitsevalmidust hoitakse alal rahuajal ning see hõlmab muu hulgas planeerimist, väljaõpet, teavitamis- ja hoiatussüsteemide ning pideva valvegraafiku toimimise tagamist, samuti ettevalmistusi reageerimiseks hübriidohtudele nagu küberrünnakud ja desinformatsioon. Täielik kaitsevalmidus kehtestatakse riigi julgeolekut ähvardava välisohu korral või sõjaajal; see võimaldab muu hulgas läbi viia mobilisatsiooni ja rakendada täies mahus kaitsesüsteemi. Valmidusseisundi muutmiseks esitab ninistrite nõukogu taotluse Poola presidendile.
Ida-tiiva Instituudi (IWF) julgeolekuekspert ja valitsuse julgeolekukeskuse (RCB) endine direktori asetäitja, Grzegorz Matyasik märgib, et kavandatav muudatus näitab kodumaa kaitse seaduse puudulikkust. „Lahendused kopeeriti üldise kaitsekohustuse seadusest, arvestamata tänapäevaste väljakutsete ja ohtude – sealhulgas hübriidohtude – ulatust. See tulenes asjaolust, et algne eelnõu käsitles tegelikult Poola relvajõude ning see nimetati kiiruga ümber ja esitati kodumaa kaitse seadusena, samas kui riigikaitse muid valdkondi käsitlevaid sätteid lisati vaid möödaminnes. Ma ei ole küll tutvunud uue kaitsevalmiduse eelnõuga, kuid vastav regulatsioon peaks hõlmama kriisijuhtimise lahendusi – näiteks kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitset – ning eeldab seetõttu põhjalikku konsulteerimist RCB ja siseministeeriumiga.”
Grzegorz Matyasiki sõnul on riigi ettevalmistamine hübriidohtudeks tänapäeval ülioluline ning kõnealune eelnõu võib sellele vajadusele vastata. „Mõni aeg tagasi, kui töötasin valitsuse julgeolekukeskuse (RCB) direktori asetäitjana, tegin ettepaneku võtta vastu riigi vastupidavust käsitlev seadus. Kahjuks see mõte tagasi lükati ja minu hinnangul on meil praegu selline õigusakt puudu,” lisab ekspert.
Euroopa Parlamendi julgeoleku ja kaitse allkomisjoni aseesimees ning ühenduse Rozwój Plus liige Michał Dworczyk märgib, et tal on raske kommenteerida eelnõud, mida ta pole veel näinud. „Samas on idee ühtlustada ja lihtsustada regulatsioone – mis on praegu sageli ebaselged või laiali pillutatud eri õigusaktidesse – igati põhjendatud. Eriti praegusel ajal, mil peaksime tegema kõik võimaliku, et korraldada kogu riiklikku julgeoleku juhtimissüsteemi nii formaalsest kui ka õiguslikust aspektist – hõlmates lisaks riigikaitsele ka sisejulgeolekut. Kõiki algatusi, mis korrastavad terviklikult julgeolekualast õigusruumi, tuleks toetada. Muidugi eeldusel, et need on mõistlikud, käsitlevad tegelikke väljakutseid, on kooskõlastatud riigikaitsekomisjoni või teiste asjaomaste institutsioonidega ega ole mõeldud vaid poliitiliste tülide õhutamiseks – olukorrad, mida oleme selle ametiaja jooksul kahjuks juba näinud.”
„Kas seisame täna silmitsi olukorraga, mis nõuab meetmete rakendamist riigi täieliku sõjalise valmisoleku tagamiseks? Sellist hinnangut on väga raske anda, kuna me ei tea, mida tulevik toob. Meil on tegemist vastasega – Vene Föderatsiooniga –, kes on ettearvamatu ning rikub pidevalt rahvusvahelist õigust ja kehtivaid kokkuleppeid. Poliitikute kohus on siiski valmistada riik ette kõigiks stsenaariumideks, sealhulgas kõige ebasoodsamateks. Arvestades Moskva kasvavat agressiivset tegevust NATO riikide suhtes, peame kindlasti kiiresti analüüsima, kas meie praegune kriisiohje võimekus võimaldaks meil toime tulla olukorra edasise eskaleerumisega Venemaa poolt,” rõhutab Michał Dworczyk.
Tasub meenutada, et 2023. aastal, Andrzej Duda presidendiajal, koostas tollane Riikliku Julgeoleku Büroo (BBN) juht Jacek Siewiera eelnõu, mis käsitles riigiasutuste tegevust riigi julgeolekut ähvardava välisohu korral. Eelnõuga tehti ettepanek tõsta kaitsevalmiduse tasemeid reguleerivad sätted valitsuse määruse tasemelt seaduse tasemele, kehtestada kaks konkreetset valmidusastet julgeolekut ohustavate olukordade jaoks ning luua riiklik julgeoleku juhtimissüsteem. Need meetmed oleksid muu hulgas võimaldanud valikuliselt tõsta lahinguvalmidust ja valmistuda sõjaaegse juhtimissüsteemi rakendamiseks. Siewiera eelnõu nägi ette ka muudatusi relvajõudude juhtimis- ja käsutussüsteemis.
Presidendi algatatud eelnõu kohaselt võib relvajõudude üksusi või allüksusi eraldada, ümber paigutada või saata ohustatud piirkonda juhul, kui riigipiiri läheduses koondatakse välisriigi vägesid või „tuvastamata relvastatud üksusi” sellises mahus, mis võimaldaks alustada otsest rünnakut, ületada ebaseaduslikult piiri või tulistada riigi territooriumi. President Duda kantselei selgitas, et muudatused valmistati ette koostöös kaitseministeeriumiga, tuginedes muu hulgas 2023. aasta jaanuaris toimunud õppuse käigus saadud kogemustele. See õppus „näitas, et praegune julgeolekuolukord – mida kujundavad eelkõige käimasolev sõda Ukrainas ning Poola ja teiste riikide vastu suunatud, sõjalävise-alune (nn halli tsooni) tegevus – nõuab riigikaitse juhtorganite vastutusalade kohandamist või täpsemat määratlemist”. Samuti viidati järeldustele, mis tehti 2017. ja 2021. aastal toimunud sõjaväeõppuste „Zima” (Talv) põhjal.
Jacek Siewiera ettepanek ei jõustunud; selle asemel kehtestas Donald Tuski valitsus teatud regulatsioonid valitsuse määrustega.
Meedia küsis kaitseministeeriumilt (MON), mil määral on praegu menetluses olev eelnõu kooskõlas Riikliku Julgeolekubüroo (BBN) 2023. aastal koostatud seaduseelnõu põhimõtetega. „Need on kaks erinevat eelnõu, mis erinevad nii regulatiivse ulatuse – BBN-i eelnõu hõlmas selliseid valdkondi nagu operatiivplaneerimine relvajõududes, kaitsereageerimine ning juhtimis- ja kontrollsüsteem – kui ka oma õigusaktide detailsuse taseme poolest; hõlmates mitut kaitsesektorit, kehtestas BBN-i eelnõu paratamatult üldised standardid kõrgeimate riigiasutuste otsustusprotsessidele. MON-i eelnõu keskendub mittesõjalisele kaitsealasele ettevalmistusele erinevatel võimutasanditel – sealhulgas kohalikul omavalitsusel –, mille eesmärk on täita konkreetseid kaitseülesandeid, sealhulgas relvajõudude toetamiseks vajalikke ülesandeid,” selgitas kaitseministeeriumi pressibüroo.
Related Posts
