Kui eaka lähedase hääl muutub aja jooksul tasaseks või käredaks, peame seda tihti lihtsalt vananemisega kaasnevaks paratamatuseks. Muutused hääles võivad aga anda märku hoopis millestki tõsisemast ning kuulutada varakult aju tervise ja mälu halvenemist.

Hiljutine uuring näitab, et häälehäirete all kannatavatel inimestel on teistega võrreldes oluliselt suurem oht vaimse võimekuse languseks. Liiati on see risk neil isegi suurem kui pelgalt kuulmislanguse korral.

Ameerika Ühendriikide teadlased analüüsisid andmebaasi toel enam kui 830 000 patsiendi tervisenäitajaid. Nad võrdlesid häälehäiretega patsiente nendega, kellel selliseid vaevusi polnud. Lisaks kaasasid nad võrdlusesse kuulmislangusega inimesed, kuna just kuulmislangust peetakse maailmas suurimaks muudetavaks dementsuse riskiteguriks.

Analüüs tõi esile, et häälehäiretega inimestel oli vaimse võimekuse languse risk ligikaudu 29 protsenti suurem kui hea tervisega kontrollrühmal. Eriti ilmekas oli tulemus aga siis, kui vaadeldi ainult neid häälehäiretega patsiente, kellel kuulmislangust ei esinenud – neil oli mälulanguse risk lausa 58 protsenti suurem.

See teeb hääleprobleemidest tugevama varajase ohumärgi kui kuulmislangus, mis kasvatas uuringus riski 27 protsenti. Kõige suurem oht mäluprobleemide tekkeks ilmnes neil, keda vaevasid korraga nii hääle- kui ka kuulmishäired.

Nähtuse taga on teadlaste sõnul nii sotsiaalsed kui ka neuroloogilised mehhanismid. Sotsiaalsest vaatevinklist kipuvad hääleprobleemidega inimesed vähem suhtlema ja ühiskondlikus elus osalema, mis omakorda vähendab nende aju igapäevast stimulatsiooni.

Neuroloogiliselt on aga häälepaelu ja kõri juhtiv uitnärv üks esimesi piirkondi, kuhu kogunevad teatud ajuhaigustele, näiteks Parkinsoni tõvele iseloomulikud kahjustused. Seetõttu võivad kõne- ja häälehäired ilmneda haiguse muudest sümptomidest isegi aastaid varem.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Journal of Voice.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.