Vene president Vladimir Putin oli täna neljapäeval, 1. oktoobril ühel nõul NATO peasekretäri Mark Ruttega, öeldes, et Venemaal pole kavas kedagi rünnata.

„Venemaal ei ole kavas kedagi rünnata – ei 2029., ei 2030. ega 2050. aastal,” lausus Putin.

Putin ütles, et otsese konflikti korral NATO-ga peaks Venemaa seisma silmitsi arvuliselt ülekaaluka vastasega, mistõttu tugineb Moskva relvastuse vallas oma konkurentsieelistele. Ta lisas, et Moskva hoiatus võimaliku tuumarelvade kasutamise kohta vastuseks katsetele blokeerida Kaliningradi ei ole hirmutamine, vaid vastus ähvardustele.

Putin hoiatas Venemaa vaenlasi: otsese rünnaku korral võtaks armee kasutusele kogu olemasoleva relvastuse – vältimatult ja viivitamatult.

Putin rõhutas, et praegu ei ole kellelgi teisel sellist löögivõimekust nagu Vene Föderatsioonil. „See ei ole hirmutamine. See on vastus katsetele meid hirmutada. Lõppude lõpuks ei ole need avaldused – Lääne ja Euroopa poliitikute sõnavõtud vajaduse, võimaluse ja ettevalmistuste kohta sõjaks Venemaaga aastatel 2029 või 2030 – meie algatatud. Me kuuleme neid teiselt poolelt – ja seda pidevalt.”

„Venemaa vastab samaga katsetele hõivata Vene laevu, kusjuures mitte tingimata samades vetes – vastumeetmed on võimalikud ka Läänemere piirkonnas ja Vaikse ookeani laevastiku vastutusalas,” sõnas ta.

Kõneldes suhetest Läänega pärast NSV Liidu lagunemist, märkis Putin, et ta ei kahetse oma katseid suhteid parandada 2000. aastate alguses: „Me mõistsime, et meid ei oodatud seal.”

Praegune vastasseis sai Putini väitel alguse ammu enne Ukraina sündmusi. President nimetas alguspunktiks NATO rünnakuid Jugoslaavia vastu. „Me kritiseerime ÜRO-d, kuid kust see kõik alguse sai? NATO rünnakust Jugoslaaviale. Sealt see kõik algas. Maailm nägi, et kui üks võib seda teha, siis võivad seda ka kõik teised.”

Loe allikast edasi