„Tuleb selgelt öelda, et Venemaa mängib praegu teadlikult tulega,” ütles parlamendi riigikaitse komisjoni liige Jarno Limnell väljaandele Iltalehti.

Limnell peab septembris Poola-Ukraina piiril toimunut tõsiseks ja ennustab, et Venemaa tegevus võib veelgi eskaleeruda. Poola peaminister Donald Tusk hoiatas veel teisipäevalgi, et agressiivne tegevus kandub üha enam Poola territooriumile ning ees ootavad väga rasked kuud. Kaks nädalat tagasi tabas Venemaa lõhkeainega varustatud droon rongi vaid mõnesaja meetri kaugusel Poola piirist.

Limnelli hinnangul on Venemaa eesmärk külvata ebakindlust Ukraina lääneriikidest liitlaste seas.

„Peame seda suundumust mõistma: Venemaa võtab suuremaid riske ja katsetab praktikas, kui kaugele ta võib minna,” märkis ta.

„On vaid aja küsimus, millal Vene droonid või raketid tabavad tegelikult Poolat, Rumeeniat või võib-olla Balti riike. Loomulikult esitaks Kremli propaganda neid sündmusi teistmoodi,” märgib Limnell.

Parlamendi liige kordas oma seisukohta, et arvestades olukorra praegust kulgu, on rünnak NATO riigi vastu just nimelt aja küsimus.

Venemaa jälgib NATO riikide reaktsioone. Limnelli sõnul viivad pelgalt hukkamõistvad avaldused Venemaa järelduseni, et ta võib riskitaset veelgi tõsta. NATO riigid peavad selleks valmis olema, märgib Limnell.

Teisipäeval ilmus teave Venemaa sõjaliste kulutuste suurenemise kohta. Rahvasaadiku hinnangul näitab see info Venemaa kurssi lähiaastateks: pikaajalist vastasseisu. Lisaks märgib Limnell, et Venemaa valmistub mobilisatsiooniks ja soovib oma relvajõududesse lisada ligi 300 000 sõjaväelast.

Ebakindlust külvates võib Venemaa püüda panna Läänt kõhklema, kas riigile vastuhakkamine on seda väärt, arvestades, et see kujutab endast niikuinii ohtu. Limnell arvestab ka Euroopa riikide sisepoliitilise maastikuga: Kesk-Euroopas, näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal on võitmas Venemaa-meelsed äärmusparempoolsed parteid.

„Kuidas võiksid Venemaa-meelsed jõud seal üha enam võimule tulla? See on idee, mida Venemaa püüab üha enam ka Euroopas õhutada,” sõnas ta.

Limnell usub, et Venemaa loodab jätkuvalt, et aeg on tema poolel. Demokraatlikes riikides vahetuvad valitsused ja kõiguvad majanduslikud tingimused teistsuguse loogika järgi kui Venemaal.

Parlamendiliige rõhutab vajadust NATO riikide valmisoleku ja reageerimisvõime järele.

Kas teie arvates on NATO või selle liikmesriigid seni olnud liiga leebed?

„Jah, kindlasti. Just seetõttu muutub olukord üha agressiivsemaks,“ ütleb Limnell.

Rahvasaadik ei soovi tuua negatiivset näidet NATO passiivsusest, kuid toob positiivse näitena välja Soome tegutsemise seoses laevaga Eagle S, märkides, kuidas ametivõimud võtsid laeva jõuliselt oma kontrolli alla, hoolimata jõulupühadest.

„Sellest ajast peale pole Soome vahetus läheduses ühtegi kaablit läbi lõigatud. Ja minu jaoks ongi see põhimõte: näidata üles valmisolekut ja otsustavust, kui selleks tekib vajadus,” märkis ta.

Kui droon peaks sisenema NATO riigi õhuruumi, kas see vallandaks siis jõudemonstratsiooniga sarnase olukorra – kus näiteks mitme riigi hävitajad tõuseksid õhku, õhuseire läheks täielikku valmisolekusse ja Venemaale antaks selge signaal, et ta ei peaks rohkem midagi üritama?

„Peame ootama ja vaatama, milliseid konkreetseid vastumeetmeid rakendatakse piiride tähistamiseks. Loodetavasti ei pea me neid nägema. Kuid kõige tähtsam on see, et plaanid on juba olemas ja vajaduse korral ollakse valmis tegutsema,” lausus ta.

Limnell märgib, et osa NATO suhtlusest Venemaaga ei ole avalik. Varasemate hübriidmõjutustegevuse kahtluste korral on kulisside taga kindlasti toimunud teatud tegevusi.

Üks NATO „rahulikkuse” põhjuseid on tõenäoliselt vastastikune tuumaheidutus. Venemaa on kujutanud allianssi eksistentsiaalse vaenlasena ning – nagu on alates 2022. aastast teatatud – lubab riigi doktriin tuumalöögi andmist, kui riigi olemasolu on ohus. See narratiiv on suunatud eelkõige oma kodanikele ja NATO on sellest tõenäoliselt teadlik.

Limnelli sõnul kuulub tuumarelvadega ähvardamine Venemaa tavapärase käitumismustri hulka. Ta leiab, et NATO vastus võimalikule Venemaa droonirünnakule – kui see peaks olema varasematest rünnakutest ulatuslikum – eeldab valmisolekut ka tuumaretoorikaks.

„Sellises olukorras, ja eriti sellele järgneval perioodil, käivitaks Venemaa Lääne vastu intensiivse inforünnaku. Me ei tohi piirduda vaid poliitilise käte väänamisega – stiilis „on äärmiselt kahetsusväärne, et Venemaa raketid või droonid sattusid NATO riigi territooriumile”.”

„See annaks Kremlile signaali, et nad võivad minna veelgi kaugemale,” ütleb Limnell.

Vladimir Putini algatatud ebaseaduslik agressioonisõda Ukraina vastu on kestnud juba üle nelja aasta – kolmapäevase seisuga kokku 1680 päeva.

Loe allikast edasi