Riigikogu EKRE fraktsiooni saadikud esitasid täna arupärimise justiitsminister Liisa-Ly Pakostale seoses surmaavarii põhjustanud autojuhi karistamata jätmisega. Sama juhtumiga seoses esitati ka arupärimine kaitseminister Martin Heremile kaitsevaldkonnas tegutsevate isikute usaldusväärsuse ja võimaliku mõjutatavusega. Arupärimised andsid üle Helle-Moonika Helme ja Arvo Aller.
Avalikkuses on tekitanud tõsiseid küsimusi 23. oktoobril 2025 Lääne-Virumaal Näpi alevikus toimunud surmaga lõppenud liiklusõnnetuse kriminaalmenetluse lõpetamine.
Meedias avaldatud andmete kohaselt sõitis autojuht valgustatud ülekäigurajal otsa 69-aastasele naisele, kes suri järgmisel päeval haiglas. Autojuht lahkus pärast kokkupõrget sündmuskohalt ning pöördus politseisse alles järgmisel hommikul.
Politsei teatas vahetult pärast õnnetust avalikkusele, et esialgsetel andmetel ei andnud sõidukijuht valgustatud ülekäigurajal jalakäijale teed. Ülekäigurada oli tähistatud ja valgustatud ning piirkonnas kehtis kiiruspiirang 50 km/h.
Peaaegu aasta kestnud kriminaalmenetluse järel lõpetas prokuratuur 15. septembril 2026 menetluse autojuhile süüdistust esitamata. Avalikkusele antud selgituste kohaselt ei võimaldanud kogutud tõendid juhile ette heita isegi liiklusõnnetuse põhjustamist ettevaatamatusest.
Hukkunu poeg Rasmus Kits on ajakirjandusele öelnud, et on näinud toimikus avariis osalenud auto fotosid ning tema sõnul olid sõiduki kahjustused sellised, et tal on raske uskuda, et juht ei saanud kokkupõrkest aru. Samuti on ta öelnud, et autojuht saatis talle hiljem vabanduskirja.
Prokuratuur ei ole juhi nime avalikustanud, aga sotsiaalmeedias on avaldatud, et tegu on endise riigiasutuse pikaaegse ametnikuna, kellel on praegugi oluline positsioon ja kes nõustab paljusid suuri riigihankeid kaitsevaldkonnas ning on teinud riigiasutustega tehinguid suurtes summades. Kriminaalkorras karistamine tähendada sellele inimesele ka osast äritegevusest ilmajäämist.
Arupärimine justiits- ja digiminister Liisa-LY Pakostale soovitakse saada ministrilt hinnang õigussüsteemi toimimise ja sündmuskohalt lahkumise õigusliku käsitlemise kohta surmaga lõppenud liiklusõnnetuste kriminaalmenetluste lõpetamisel.
“Antud juhtum tekitab paratamatult küsimusi õigussüsteemi üldise toimimise ja kehtiva õigusruumi kohta. Inimene saab valgustatud ülekäigurajal autolt löögi ja sureb saadud vigastustesse, sõidukijuht lahkub sündmuskohalt ning sellest hoolimata lõpeb kriminaalmenetlus süüdistust esitamata,” seisab arupärimises. “Õigussüsteem olema avalikkusele arusaadav ning surmaga lõppenud juhtumi puhul peab olema võimalik mõista, miks teadaolevad asjaolud ei toonud kaasa kriminaalvastutust. Eriti vajab selgitamist sündmuskohalt lahkumise küsimus. Liiklusõnnetuses osalenud juhil on seadusest tulenevad kohustused. Olukord, kus inimene saab raskelt vigastada, kuid juht lahkub sündmuskohalt, puudutab lisaks konkreetsele kriminaalasjale ka laiemat põhimõttelist küsimust: kas Eesti õigusruum reageerib sellisele käitumisele piisavalt ja adekvaatselt?”
Sellest tulenevalt küsitakse ministrilt:
-Kuidas hindate olukorda, kus valgustatud ülekäigurajal autolt löögi saanud inimene sureb ning juht lahkub sündmuskohalt, kuid kriminaalmenetlus lõpetatakse süüdistust esitamata?
-Millistel õiguslikel asjaoludel on üldse võimalik lõpetada menetlus olukorras, kus on teada nii sõiduk kui ka juht ning juht ei eita kokkupõrget, kuid inimene on kokkupõrke tagajärjel surnud?
-Kuidas käsitletakse kehtiva õiguse järgi olukorda, kus surmaga lõppenud liiklusõnnetuses osalenud juht lahkub sündmuskohalt? Millistel asjaoludel võib selline käitumine kaasa tuua kriminaal- või väärteovastutuse ning millistel juhtudel vastutust ei järgne?
-Kas peate selle juhtumi valguses vajalikuks kontrollida teenistusliku järelevalve raames, kas prokuratuuri menetluspraktika surmaga lõppenud liiklusõnnetuste ja sündmuskohalt lahkumise juhtumites on riiklikult ühtlane ning kas avalikkusele ja kannatanute lähedastele antavad põhjendused on piisavad?
-Kuidas kavatsete justiits- ja digiministrina tagada, et selliste menetluste lõpetamise korral oleks avalikkusele arusaadav, miks inimese surmaga lõppenud sündmus ei too kaasa kriminaalvastutust? Kas näete vajadust muuta prokuratuuri praktikat või õigusakte läbipaistvamaks?
