Kuigi naised elavad keskmiselt kauem kui mehed, kimbutab Alzheimeri tõbi neid vanemas eas sagedamini. Põhjus ei pruugi peituda pelgalt pikemas elueas. Uuring näitab, et vanaduses mõjutab naise aju tervist hoopis üks täiesti loomulik eluetapp: menopausi alguse aeg. Selgub, et mida varem menopaus algab, seda kiiremini võib halveneda mälu ja kahjustuda aju struktuur.

Sellisele järeldusele jõudsid Ameerika Ühendriikide teadlased, kes analüüsisid enam kui 2600 vanemaealise naise terviseandmeid. Uurijad jälgisid osalejate mälu, ajutalitlust ja füüsilisi muutusi ajus kuni 18 aasta vältel.

Andmetest koorus välja mitu tähelepanuväärset seost, kuid kõige ilmekamalt avaldus varasema menopausi mõju aju valgeainele. Kui loomulik menopaus algas viis aastat varem, suurenes valgeaine kahjustuste maht järgmise kümne aasta jooksul ligikaudu 15 protsenti.

Ühtlasi näitas analüüs, et kümme aastat varasem menopaus lühendas naise Alzheimeri tõveta elatud aega peaaegu kahe aasta võrra. Uuringus osalejad said Alzheimeri diagnoosi keskmiselt 88,4-aastaselt. See kinnitab, et seos menopausi alguse ning aju ehituse ja talitluse muutuste vahel kujuneb aastakümnetega.

Sellele on üsna lihtne bioloogiline seletus. Menopausi ajal langeb oluliselt naissuguhormoonide, eeskätt östrogeeni tase. Östrogeen on võtmetähtsusega hormoon, mis reguleerib aju energiataset, mälu, õppimist ja meeleolu ning kaitseb mälukeskusi.

Teadlaste sõnul kehtib põhimõte: mida kauem viibib aju keha toodetud hormoonide kaitsvas mõjuväljas, seda paremini peab ta vastu ka vanaduses. Kuna varase menopausi tõttu jääb aju östrogeeni toest varem ilma, on menopausi algusiga väärtuslik näitaja. See aitab arstidel juba naise keskeas hinnata tema hilisemat dementsuseriski ja kavandada ennetavaid samme.

Uuring ilmus ajakirjas JAMA Network Open.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.