
Lääneranna vald pöördus riigi valimisteenistuse poole küsimusega, kas samaaegselt järgmiste kohalike valimistega saaks korraldada Läänemaaga liitumise teemal rahvaküsitluse.
Lääneranna vald pöördus riigi valimisteenistuse poole seisukoha saamiseks, kas 2029. aasta kohalike valimistega samaaegselt on võimalik korraldada Lääneranna valla elanike rahvaküsitlus küsimusega “Kas soovid, et Läänemaa vald kuuluks Lääne maakonda?”.
Lääneranna vald kuulub praegu Pärnu maakonda.
Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe vastas vallale, et kehtiv õigus ei välista kohaliku rahvaküsitluse korraldamist samaaegselt kohalike valimistega, kuid kuivõrd tegu on kahel erineval õiguslikul alusel toimuva menetlusega, siis peab olema tagatud selge eristatavus valija ja rahvaküsitluses osaleja jaoks ning ka korraldajate ja nende ülesannete osas.
“Kui rahvaküsitluse korraldamisse soovitakse kaasata isikuid, kes täidavad samal ajal valimiste korraldaja ülesandeid, tuleb tagada, et see ei takistaks ega mõjutaks nende (seadusest) tulenevate ülesannete täitmist ega tekitaks muljet, et rahvaküsitlus on osa jaoskonnakomisjoni korraldatavast hääletamisest,” märkis Koitmäe.
Sellest tekib küsimus, kas vallal on võimalik tagada kahe asja samaaegseks korraldamiseks piisavalt personali ja ruume. Koitmäe sõnul soovitabki valimisteenistus enne rahvaküsitluse valimistega samale ajale kavandamist hinnata selle praktilist teostatavust ja otstarbekust.
“Soovitame vallal hinnata ka seda, kas rahvaküsitluse korraldamine just valimistega samal ajal annab sellise korraldusliku eelise, mis kaalub üles samaaegse korraldamisega kaasneva täiendava koormuse ja vajaduse tagada kahe menetluse selge eraldatus. Kui sellist eelist ei ole, võib olla otstarbekam korraldada rahvaküsitlus valimistest erineval ajal,” lausus Koitmäe.
Koitmäe lisas, et valimiste korraldamiseks ette nähtud andmeid, infosüsteeme ja töövahendeid ei saa kasutada rahvaküsitluse läbiviimiseks ning et rahvaküsitluse korraldamise kulu ei saa kokku arvestada kohalike valimiste korraldamise kuluga.
Rahvaalgatuse kaudu jõudis küsimus vallavolikokku
Rahvaalgatus.ee keskkonnas algatati tänavu kevadel algatus “Lääneranna vald Lääne maakonda”, millega taotletakse ametliku rahvaküsitluse korraldamist Lääneranna vallas, et tuvastada valla elanike maakondliku kuuluvuse eelistus.
Algatuse autor Kristjan Korsten märkis, et Lääneranna valla alad on ajalooliselt kuulunud pigem Läänemaale ning näib, et enamiku Lääneranna valla elanike identiteet on seotud Läänemaaga ja nende soov on kuuluda Lääne maakonda.
“Seda kinnitas 12.02.26 Facebooki Meie Lääneranna grupis tehtud mitteametlik küsitlus, milles osales üle 300 vastaja ning mis andis tulemuseks umbes 70 protsendi toetuse kuulumisele Lääne maakonda,” kirjutas ta.
Algatusega läks nii, et allkirjade kontrollimisel selgus, et kogutud 74 allkirjast vastas hääleõigusliku elaniku tingimustele vaid 41 allkirjastajat. Lääneranna vallas oli tänavu 1. juuni seisuga 4311 hääleõiguslikku elanikku, mistõttu oli rahvaalgatuse esitamiseks nõutava ühe protsendi toetuse saavutamiseks vajalik vähemalt 44 hääleõigusliku elaniku toetus.
Vaatamata sellele arutas rahvaküsitluse korraldamise üle augustis ka Lääneranna vallavolikogu ning seal leiti, et kui rahvaküsitlus korraldada, siis tuleks seda teha kohalike valimistega samal ajal.
Lääneranna vallavanem Tarvi Sits ütles vallavolikogu istungil, et kuigi küsitlusega kiirustamiseks pole põhjust, on Läänemaaga ühinemise küsimus tema hinnangul õhus ning algatus on igati tunnustamist väärt.
“Kindlasti on see oluline küsimus, aga tunnetus on, et on kirglikke pooldajaid Läänemaa suunas ja kirglikke pooldajaid Pärnumaa suunas. Valdav enamik, see on ennustus, ehk 89 protsenti ütleb, et tegelge praegu teiste küsimustega ja et meil on palju pakilisemaid teemasid. Küll aga valimiste raames oleks see üks nendest teemadest, mille üle saab arutada,” lausus Sits.
Sits lisas, et kuigi rahvaalgatuses jäi mõni allkiri puudu, on teema üle arutatud nii sotsiaalmeedias kui ka volikogus, ja seetõttu pole mõistlik teemast loobuda.
Sits ütles, et küsitluse läbiviimine läheks vallale maksma umbes 10 000 eurot.
Rahvaküsitluse tulemus ei ole siduv volikogule. Kuigi kohustust pole, võib volikogu siiski teha otsuse, ning kui otsus peaks olema Läänemaaga liitumist toetav, saadetakse see seejärel vabariigi valitsusele.
Lääneranna vald tekkis Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla ühinemisel 2017. aastal. Koonga ja Varbla kuulusid varem Pärnumaa, Lihula ja Hanila aga Läänemaa alla. Ühinemisega tekkinud Lääneranna vald läks Pärnumaa alla.
Lääneranna vald asub Pärnumaa loodeosas Läänemaa ja Raplamaa kõrval. Tegemist Eesti ühe suurima, 1352-ruutkilomeetrise pindalaga vallaga, kus asub üks linn (Lihula), üks alevik (Virtsu) ja 150 küla.