Eesti on osanud oma tulevikku hästi seada. Kasutasime ajaloo aknaid, et ühineda maailma võimsamate riikide ühendustega. Ühendasime end internetiga, kui selle kõikehõlmavat mõju arengule võisime vaid aimata.

Meie tulevikku vaatav vaist on pidanud. Oleme taasiseseisvumise järgse 35 aasta jooksul olnud maailma üks kiiremini arenenud riike. Eesti on ühe põlvkonnaga saanud kõrgelt arenenud riigiks.

Maailma arengupüüete suurimaks konkurendiks on kahjuks tõusnud lõhkumine ja hävitamine. Venemaa jätkab verist sõda Ukraina vastu. Ukraina võitleb viiendat aastat vapralt oma vabaduse eest. Määramatust suurendavaid konflikte on maailmas lisandunud, mitte vähemaks jäänud. Me ei ole nende mõjude eest isoleeritud.

Aasta alguses leidsid suur hulk Eesti inimesi, peresid ja lapsi end üleöö Lähis-Idas sõjaliste löökide ulatusest. Oli ilmselge, et Eesti ei jäta oma inimesi pommirahe alla.

Riigikogu ja kogu Eesti sai kinnituse, et oleme oma riiki ehitanud targalt ja ettenägelikult. Erakordsed riigiametnikud ja ettevõtted viisid loetud päevadega ellu meie rahuaja suurima evakuatsiooni. Koju, tööle ja kooli aidati üle tuhande ema, isa, lapse ja vanavanema. Konflikt aga kestab ning lisab ebakindlust nii maailmamajanduses kui ka julgeolekus.

Aasta tagasi tutvustasin riigikogus julgeolekule ja jõukusele keskendunud eelarvet.

Keerulise julgeolekuolukorra mõjud olid mitu aastat räsinud Eesti majandust. Hinnatõusud ja vähene kasv muserdasid inimesi ja ettevõtteid. Tusatuju ja pessimism pärssisid omakorda kindlustunnet tuleviku suhtes.

Meie eesmärk oli nõiaringist välja saada. Eesti vajab rohkem kaitset. Igaüks peab Eestis tundma, et rahu on tagatud. Kaitstud Eesti tähendab, et pered saavad teha tulevikuplaane ja ettevõtted näha kasu investeeringutest.

Tõstsime kaitsekulud enam kui viie protsendini SKP-st. Kõigile peab olema selge, et Eesti on võiduks valmis.

Teiseks andsime ajaloo suurima tulumaksureformiga tõuke sissetulekute kasvuks. Sõnasin, et need otsused peavad andma aluse laiapõhjalise kasvu taastumiseks.

Meie plaan töötab, tulemused on käegakatsutavad. Eesti majandus kasvab taas. Selleks aastaks ootame 2,5-protsendilist majanduskasvu ja järgmisel, 2027. aastal 2,3-protsendilist kasvu.

Tänu tulumaksureformile on inimeste netopalgad kasvanud keskmiselt kümnendiku võrra. Inimeste ostujõud on taastunud. Tarbitakse rohkem kaupu ja teenuseid. Tulumaksureform toetas ka ettevõtete käekäiku. Tootmine on kasvanud, eksport suurenenud.

Inflatsioon on vähenenud ja tõotab jääda sel aastal 3,2 protsendi juurde, langedes tuleval aastal veelgi, 2,8 protsendini. Töötus langeb. Hõive kasvab. Inimeste ja ettevõtete kindlustunnet väljendavad näitajad on paranenud.

Selgetel otsustel on mõju. Minu peaministriks oleku ajal on majandus kasvanud. Palgad ja pensionid on suurenenud hinnatõusust kiiremini.

Kindel seljatagune annab meile võimaluse oma tulevikku seada. Valitsus esitas riigikogule 2027. aasta “Eesti tuleviku eelarve”. Meie ülesanne on teha nii, et hiljem oleks põhjust tõdeda, et Eesti oskas oma tulevikku hästi seada.

Seda aitavad saavutada 2027. aasta eelarve kuus põhimõtet.

1. Tulevik on kestlik riigirahanduses.
2. Tulevik on tugevas julgeolekus.
3. Tulevik on kasvavas majanduses.
4. Tulevik on uute tehnoloogiate kasutuselevõtus.
5. Tulevik on kaasaegses ja vastupidavas taristus.
6. Tulevik on heas füüsilises ja vaimses tervises.

Esiteks otsustasime vähendada järgmise aasta eelarvedefitsiiti. Esialgne prognoos 2027. aasta eelarvemiinuseks oli 4,9 protsenti SKP-st. Suvise majandusprognoos vastav näitaja oli 4,4 protsenti.

Valitsuses langetatud otsuste tulemusena viime defitsiidi nelja protsendi peale. See tähendas rasket täiendavat kulude koomale tõmbamist umbes 250 miljoni euro võrra. See kärbe oli lisaks, sest samal ajal jätkub tuleval aastal aastateks 2025–2027 kokku lepitud 10-protsendilise kulukärpe elluviimine. Riigi kulusid on alates Kaja Kallase valitsusest kärbitud kokku ligi 1,5 miljardi euro võrra.

Euroopas oleme otsustanud, et julgeolekuolukorra ja kaitsekulude tõstmise tõttu võiks defitsiit olla kuni aastani 2028 kuni 4,5 protsenti. Vastutustundlik on aga asuda seda vähendama kiiremini. Meie tunneme vastutust ega karda raskeid ülesandeid.

Eesti riigivõlg jääb Euroopas jätkuvalt üheks kõige madalamaks. Me ei lükka laenudega kulusid tulevaste põlvede kanda. Eelarvedefitsiidi vähendamine on reaalne kokkuhoid, maksukoormus langeb 2027. aastal 35,2 protsendile SKP-st. 2025. aastal oli see 36,2 protsenti.

Teiseks, defitsiit väheneb, aga Eesti tuleviku julgeoleku kasvatamine jätkub kompromissitult.

Majandus kasvab riigis, mille julgeolekus ollakse kindlad. Meil on tugevad liitlased. Me oleme NATO liikmed. Eestis on meie liitlaste sõdurid. Ühine jõud on tugev, kui igaüks täidab oma osa. Meie ise vastutame eelkõige oma julgeoleku eest ja teised toetavad. Mitte vastupidi. Kui me ootame oma liitlastelt, et nemad oleksid valmis Eestit kaitsma, peame meie olema valmis ise oma osa tegema.

Seetõttu jäävad Eesti kaitsekulud 2027. aastal üle viie protsendi SKP-st. See on suur pingutus, aga aeg nõuab suuri pingutusi.

Ainuüksi õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, kaudtule, tankitõrje ja laskemoonavarude tugevdamiseks suuname järgmisel aastal 632 miljonit eurot. Mehitamata õhusõidukite võime arendamisse veel 100 miljonit eurot.

Kaitsevõime kõrval on julgeoleku kasvatamiseks tähtis ka siseturvalisus. Siseturvalisuses lisame lennuvõimekust – hangime uued päästekopterid. Jätkame idapiiri täies mahus väljaehitamist ning arendame drooniseire ja -tõrje võimekusi. Ja me jätkame Ukraina sõjalist toetamist 0,25 protsendiga SKP-st. Sest Ukraina julgeolek ja Eesti julgeolek on omavahel seotud.

See kõik on investeering rahusse, kindlustundesse ja Eesti tulevikku.

Kindlatel alustel riigirahandus, langev maksukoormus ja kõikehõlmav kaitsevõime toetavad majanduskasvu soodustavat keskkonda. Ootame 2027. aastal selle aastaga võrreldavat, 2,3-protsendilist kasvu. Ent peame soovima enamat.

Ehk kolmandaks: meie majanduse tuleviku kasv tähendab suuremat tootlikkust ja suuremat lisandväärtuse loomist.

Ettevõtete investeeringute soodustamine on selleks vältimatu. Tuleviku Eesti eelarvega aitame ettevõtetel saada paremat ligipääsu kapitalile ning suurendame võimalusi investeeringute toetamiseks.

Jätkame planeeringute reformiga. Lihtsustamise ja nõuete vähendamisega lüheneb menetluse aeg keskmiselt neljalt aastalt 2,2 aastani. Investeeringute ekspressraja abil jõuame ideest planeeringuni ühe aastaga.

Iga üleliigne kooskõlastus on kulu. Ja lõpuks maksame selle eest väiksemate investeeringute, loomata töökohtade või ettevõtete näol. Seetõttu lähme edasi aruandluse vähendamise ja menetluste lihtsustamisega.

Haritud inimesed on kõrge lisandväärtusega majanduse tulevikusammas. Hoiame Eesti hariduse maailma tipus. Lisame õppekohti kõrgharidusse, kuhu alates 2027. aastast jõuab suurem põlvkond noori. Vastuvõtt suureneb tööjõuvajadusega erialadel, näiteks inseneerias, IT-s, tervishoius ja hariduses.

Meie õpilaste laia silmaringi arendamiseks kahekordistub kultuuriranitsa toetus. Laieneb “Sport koolis” programm. Teadus- ja arendustegevuse rahastus püsib kõrgel tasemel.

Valitsus on teinud põhimõttelise otsuse. Euroopa Liidu järgmise eelarve kokku leppimisel peab põllumajandusele mõeldud 546 miljonit eurot jääma sektorisse.

Inimesi ja majandust peab toetama töötav ühistranspordi võrk. Selleks näeme ette täiendavalt 16 miljonit eurot.

Majanduskasvu mõte on see, et Eesti inimeste elu läheks paremaks. Tugeva tulevikuga riik on ka inimestele mõtlev riik. Seetõttu kasvab järgmisel aastal õpetajate, kultuuritöötajate ning politseinike ja päästjate palgafond kolm protsenti.

Kõikideks palgatõusudeks kokku eraldab valitsus riigieelarves üle 32 miljoni euro.

Jätkub pensionide indekseerimine, et pensionäride sissetulek käiks kaasas meie arenguga. Prognoosi järgi tõuseb keskmine vanaduspension 5,1 protsenti ning keskmine pension on eeldatavasti 904 eurot.

Eesti, nagu muu maailmgi, on silmitsi suurte muutustega, mille toovad kaasa uued tehnoloogiad nagu tehisaru. Meil on digiriigina tohutu eelis, kui seda teadlikult kasutame. Tehisaru appi võttes saame teha vähemate inimestega suurema lisandväärtusega tööd ning sisuliselt kahekordistada Eesti inimeste töö väärtust aastaks 2035.

Neljandaks on seega selge, et meie tulevik on uute tehnoloogiate kasutuselevõtus. 2027. aasta eelarves investeerime üle 30 miljonit euro TI-hüppeks, et hoogustada tehisaru ja uute tehnoloogiate kasutamist ettevõtetes, avalikus sektoris ning inimeste endi poolt.

Anname 2027. aasta lõpuks vähemalt 100 000 inimesele võimaluse võtta osa praktilisest tehisaruõppest. Juurutame TI-d 3000 riigiteenistuja töös. Nii saab igaüks neist vähemalt neli tundi nädalas tööaega kokku hoida.

Tervishoius on juba töös lahendused, mis aitavad leida enam aega patsiendile. Perearstide ja -õdede dokumenteerimisele kuluva aja kokkuhoid võib tehisaru abil ulatuda kuni viiendikuni ja eKiirabis saab tehisaru toel täita kuni 70 protsenti kiirabikaardi põhitöövoogudest.

Jätkub ettevõtete uuenduslike TI-lahenduste kasutuselevõtu soodustamine. Hariduses hoogustame tehisaru panuse ja sellega koos õppimise juurutamist.

Viiendaks: Eesti tulevik on kaasaegses taristus. Riigi investeeringud on järgneva nelja aasta jooksul 7,3 protsenti SKP-st ehk peaaegu kaks korda kõrgemad Euroopa Liidu keskmisest, mis on 3,9 protsenti SKP-st.

Eesti tuleviku majanduskasvu toetavad suured investeeringud. Rail Balticu ehitus jätkub. Eestis käib raudtee rajamine juba enam kui sajal kilomeetril Tallinnast Pärnuni. Kuna teame, et Läti ei liigu samas tempos, on mõistlik plaanid ühtlustada. Rajades raudtee Pärnusse aastaks 2032 ja ühenduse Lätiga aastaks 2034, saame ehituseks kasutada umbes 660 miljonit eurot rohkem Euroopa Liidu toetusi.

Rail Balticu rajamise tempo ühtlustamine kõigi kolme Balti riigi vahel annab taristuehituse sektorile stabiilse väljavaate pikemaks ajaks. Ära jääb lühiajaline valdkonna investeeringute tohutu kuhjumine, millele oleks järgnenud kiire tellimuste vähenemine. Meie eesmärk on, et järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul on Rail Baltic valmis ja rongid liiguvad.

Teede ehitus jätkub tuleval aastal suuremas mahus kui enne automaksu. Automaksu laekumisega suuname teedesse täiendavalt ligi 70 miljonit eurot.

Soojustame kodusid ja vähendame küttekulusid. Järgmise kahe aasta jooksul eraldame selleks 160 miljonit eurot. Renoveerime 3200 kilomeetrit elektriliine. Taristu on majanduse vereringe. Praegused otsused tagavad, et see on tulevikuski aja- ja vajadustekohane.

Mis toob mind Eesti tuleviku eelarve kuuenda rõhuasetuse juurde.

Eesti tulevik on meie inimeste heas füüsilises ja vaimses tervises. See tähendab hoolivat Eestit, hoitud inimestega riiki. Riiki, kus inimene saab vajalikku ravi. Riiki, kus vaimse tervise murega saab abi enne, kui väikesest murest on saanud suur. Vaimse tervise ja ohvriabi rahastus kasvab 3,5 miljoni euro võrra aastas neljal järgmisel aastal.

Rohkem toetust saavad naiste tugikeskused, seksuaalvägivalla, lähisuhtevägivalla ning inimkaubanduse ohvrid. Sotsiaalvaldkonna ja erihoolekande rahastus saab tugevdust. Aga ka siin kehtib sama põhimõte, mis kogu eelarves. Hoolimine ei tähenda ainult rohkem raha. Hoolimine tähendab, et abi jõuab õigel ajal õige inimeseni.

Sellepärast korrastame tervisekassa rahandust. Mitte selleks, et inimestele vähem ravi pakkuda, vaid selleks, et vajalik ravi oleks olemas ka viie ja kümne aasta pärast. Tervisekassa eelarve kasvab 2,68 miljardilt eurolt 2027. aastal ligikaudu 3,07 miljardi euroni 2030. aastal. Samal ajal vähendame aasta-aastalt puudujääki, et jõuda 2030. aastaks tasakaalu.

Need on valikud, mida me teeme Eesti tuleviku nimel. Vähendame eelarve puudujääki, et riigirahandus oleks tugev. Kasvatame julgeolekut, et Eesti inimesed saaksid elada rahus. Investeerime majandusse, haridusse, tehnoloogiasse ja taristusse, et tulevik oleks jõukam ning võimalusterohkem. Ja hoiame inimest, sest kogu majanduskasvu ja riigi tugevuse mõte on lõpuks üks: Eesti peab meile olema parim koht elamiseks.

Eesti tulevik ei sünni iseenesest. See sünnib otsustest, mida teeme praegu. Meie ülesanne on kasutada tänaseid võimalusi nii, et ka meie lastel ja lastelastel oleks põhjust öelda: Eesti oskas oma tulevikku taas targalt seada.

See vastutus lasub riigikogus nii enamusel kui ka vähemusel. Valitsuse eelarve on arukas, käib rahaga hoolikalt ringi. Ka riigikogu enamusel on nüüd algavates aruteludes vastutus riigile kindluse andmiseks.

Tulevaste valimiste kuma võib kehutada parlamendidebatis katteta lubaduste väljakäimisele. Eesti rahva pilk on aga terav ja tark ning lubadused, nagu homset polegi, tuntakse ära.

Valitsuse eelarve on vastutustundest kantud eelarve. See eelarve on aus Eesti tuleviku suhtes. Oleme valmis arvestama kõikki asjalikke ettepanekuid, mida saab, pidades meeles ja meenutades, et parlamendis eelarvetasakaalu muuta ei saa.

Jätame kõrvale poliitmängud ja langetame otsuseid Eesti tulevikku silmas pidades. Eesti rahvas hindab seda.  

Loe allikast edasi