Parlamendi opositsioonipoliitikud leiavad, et riigi valitsemise kulusid oleks võinud veel rohkem koomale tõmmata, samas vajavad mitmed valdkonnad lisaraha ja rohkem infot soovitakse Rail Balticu valmimise tähtaja edasi lükkamise kohta.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et tema ootaks suuremat selgust riigi rahaasjades ning riigieelarve selgemaks muutmist. Reinsalu sõnul oleks saanud valitsemiskulusid rohkem koomale tõmmata.

“Ma eeldan, et 2027. aasta kevadel tuleb teha negatiivne eelarve. See on lähtejoonis. Aga kõige aluseks on selgus riigi rahanduses. Seal algab meil rida realt numbrite tagaajamine ja ülevaadet ei oma ka riigi poliitiline juhtkond selles osas,” ütles Reinsalu.

Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik näeb aga vajadust reformide järele.

“Kiired reformid kohe peale valimisi. Meil on vaja aidata neid inimesi, kellel on kõige raskem. Me kaotame igal aastal umbes 50 politseinikku, osad lähevad pensionile, uusi ei tule nii palju peale. Õpetajate puudujääk erinevas regioonis on väga suur,” ütles Korobeinik.

Korobeiniku sõnul ei saa rahul olla sellega, et Rail Balticu ühenduse valmimine Pärnuga lükkub edasi. Ka sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütleb, et see otsus tekitab küsimusi.

“Tõepoolest ehitusturgu ei maksa üle kuumendada ja eelarvepoliitika peaks olema vastutsükliline. Aga lihtsalt selle pärast, et matemaatiliselt valitsussektori eelarvepositsiooni numbreid välja ajada ja sellega seoses lükata edasi olulised investeeringud, millel on suur regionaalpoliitiline mõju, ei pea sotsiaaldemokraadid õigeks,” sõnas Sikkut.

Tema sõnul on hulk riigikogu liikmeid kirjutanud alla avaldusele, millega soovitakse erihoolekandele juurde 30 miljonit eurot.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (RE) ütles, et riigikogu menetluse jooksul võib eelarve muutuda.

“Ka valitsus on toonud nii enne teist lugemist kui enne kolmandat lugemist veel uusi muudatusettepanekuid. Kuna on vähemusvalitsus, siis ma arvan, et me peame tavapärasest rohkem opositsiooni muudatusettepanekuid riigikogus juurde võtma,” lausus Akkermann.

Akkermanni sõnul ei võimaldanud eelarve suuremat palgatõusu, sest vaja on vähendada puudujääki.

“Ka teoorias on õige aeg seda teha, sest majandus kasvab, maksud laekuvad paremini ja just selline aeg on sobiv, kas just puhvrite loomiseks või defitsiidi vähendamiseks,” ütles Akkermann.

Akkermann lisab, et kütuseaktsiiside langetamist kavas ei ole.