Leedu koostab koos Poolaga rahvusvahelist evakuatsiooniplaani, mida rakendataks juhul, kui tekiks vajadus evakueerida osa Leedu, Läti ja Eesti elanikkonnast üle piiri.

Leedu riikliku kriisijuhtimiskeskuse (NKVC) direktori Vilmantas Vitkauskase sõnul hinnatakse praegu koostöös Poola partneritega protseduure, logistikat ja infrastruktuuri võimekust ning lõplik plaan töötatakse välja kahe riigi vastastikusel kokkuleppel, vahendab lrt.lt.

„Tegeleme rahvusvahelise evakuatsiooni aspektiga: mis juhtuks, kui teatud hulk inimesi – nii Leedust kui ka naaberriikidest Lätist ja Eestist – tuleks üle piiri evakueerida. Olukordades, kus valitseb sõjaoht – nagu näiteks õppustel kavandatud stsenaariumi puhul –, muutub piirirežiim. Piirikontroll kehtestatakse selleks, et hõlbustada mobilisatsiooni ja takistada võtmetähtsusega ametikohtadel töötavatel inimestel riigist lahkuda, tagades nii nende kohalejäämine oma ülesannete täitmiseks,” ütles Vitkauskas eile reedel 25. septembril ajakirjanikele.

Tema sõnul võib selline stsenaarium kaasa tuua suure hulga evakueeritute saabumise piirile, mistõttu on hädavajalik koos Poola kolleegidega eelnevalt hinnata, kuidas sellises olukorras toimida.

„See tekitab olukorra, kus piirile koguneb suur hulk inimesi. Peame koos Poola kolleegidega kõik protseduurid põhjalikult läbi vaatama – see on esmane ülesanne. Kaasatud on suur delegatsioon, kuhu kuulub ligikaudu 20 inimest erinevatest Poola ametkondadest. Analüüsime kõiki protseduurilisi puudujääke, fikseerime need ning seejärel töötatakse kahe riigi kokkuleppel ühiselt välja vastav plaan,” märkis NKVC juht.

„Siseriiklik plaan on olemas, samas kui rahvusvahelist plaani alles koostatakse,” lisas Vitkauskas.

Tema sõnul nõuab planeerimisprotsess ka liiklusvoogude, ühenduste ja taristu seisukorra hindamist. Vitkauskas rõhutas vajadust planeerida saabujate ja lahkujate liikumise korraldust ning hinnata vajadusi seoses sildade tugevdamise ja muude taristunõuetega.

„Peame hindama protseduure ja vajame, et ka meie Poola kolleegid hindaksid võimalikke puudujääke oma poolel, kuna arutame logistikat, ühendusi, läbitavust ja liiklusvooge. Peame kehtestama ühesuunalised marsruudid saabujatele ja lahkujatele ning lahendama sildade tugevdamisega seotud taristuküsimused. On palju tehnilisi üksikasju, mida tuleb hinnata ja täpsustada, enne kui saame asuda vajaliku taristu arendamise ja investeeringute juurde,” ütles ta.

Vitkauskase sõnul on selle protsessi juures ülioluline roll Suwałki koridoril, mis on tähtis nii sõjalisest kui ka logistilisest vaatenurgast.

„Suwałki koridor on erakordselt tähtis – nii sõjaliselt kui ka logistiliselt. Seetõttu on Poola kolleegide kaasatus eluliselt tähtis ning oleme äärmiselt tänulikud nende panuse ja ülesnäidatud suure huvi eest. (…) Poola osalemine viib meid uuele tasemele,” märkis NKVC direktor.

Kavas on hoida alles ligikaudu 100 000 inimesest koosnevat tsiviilmobilisatsiooni personalireservi, ütles riikliku kriisijuhtimiskeskuse (NKVC) juht Vitkauskas.

„See on nimekiri inimestest ja ametikohtadest, mis võimaldavad meil tagada teenuste osutamise ja ülesannete täitmise. Plaan – meie visioon – on kaasata sellesse reservi umbes 100 000 inimest. Inimesed, kes neid ülesandeid praegu rahuajal täidavad, lisatakse nimekirjadesse (või on seda juba tehtud); nad peavad oma tööd jätkama, sest just selline järjepidevus tagab elutähtsate funktsioonide täitmise ja toimimise,” ütles Vitkauskas reedel ajakirjanikele.

„Kõige tähtsam on, et inimesed jääksid oma määratud rollidesse – neid ei suunataks ümber teistele olulistele ülesannetele – ning keskenduksid just oma tegevuse järjepidevuse tagamisele,” rõhutas ta.

Tsiviilmobilisatsiooni personalireserv koosneb Leedu kodanikest, kelle erialased teadmised ja tööülesanded on mobilisatsiooniplaanide elluviimisel kriitilise tähtsusega.

Sellesse reservi kuuluvad riigiametnikud, omavalitsustöötajad, arstid, insenerid, IT-spetsialistid, energeetikasektori spetsialistid, logistikud, politseinikud ja teiste elualade esindajad. Jätkates kriitilisel ajal oma tööd ning tagades tervishoiu, energeetika, avaliku halduse, side ja muude riigile ning ühiskonnale elutähtsate sektorite katkematu toimimise, annavad need töötajad olulise panuse tõhusasse ja terviklikku reageerimisse.

Suuremahulise riikliku mobilisatsiooniõppuse „Vytis Skliautas 2026” käigus võetakse esimest korda kasutusele riigireserv ning plaanitakse sinna kogutud toiduvarud toimetada määratud kohtadesse.

„Nende õppuste käigus võetakse esimest korda kasutusele ka riiklikud varud. See tähendab, et võetakse kasutusele konkreetsed toiduvarud ja toimetatakse need etteantud kohtadesse. Nendest varudest valmistatakse toitu ja jagatakse seda õppusel osalejatele esmavajaliku varustusena,” ütles valitsuse kantselei riikliku kriisijuhtimiskeskuse (NKVC) planeerimisbüroo juht Aurimas Guščius reedel õppusi tutvustades.

Tema sõnul osalevad õppustel ka haiglad, rakendades massilise kannatanute hulgaga seotud tegutsemisprotseduure. Haiglate evakueerimist ja suure hulga kannatanute vastuvõtmiseks valmistumist simuleeritakse lauaõppuse vormis.

„Loomulikult poleks sellised õppused võimalikud ilma meie valitsusväliste organisatsioonideta. Just need organisatsioonid tegelevad humanitaarabi kohaletoimetamisega. Sel aastal osaleb neid koguni üheksa. See on ühtlasi suurim arv õppuste ajaloos,” lisas Guščius.

Leedu kaitseministeerium eraldab praegu tsiviilkaitse toetamiseks läbi aegade suurima summa – kokku 5 miljonit eurot –, ütles ministeeriumi mobilisatsiooni ja tsiviilvastupanu osakonna juhataja Virginijus Vitalijus Vilkelis.

„Mis puudutab rahastust, siis kaitseministeerium ei olnud varem tsiviilsektori toetamiseks selliseid vahendeid eraldanud ning see kujutas endast nii väljakutset kui ka dilemmat. Võib-olla olete kuulnud kaitseväe juhataja tsitaati: „Ma ei hakka riiki sillutisekividega kaitsma” (…) kuid me mõistame selle tähtsust ja pöörasime erilist tähelepanu omavalitsustele, kuna pidime tegelema koostööga sõjaväekomandantuuridega ja avalikkuse toetusega sõjaväele,” ütles Vilkelis reedel ajakirjanikele.

Eelmisel aastal riigikaitse rahastamise üle peetud arutelude käigus viitas kaitseväe juhataja Raimundas Vaikšnoras teadetele, mille kohaselt ei kasutata neid vahendeid üksnes riigikaitse vajadusteks, vaid osa rahastusest on ette nähtud teede ja omavalitsuste infrastruktuuri uuendamiseks.

Toona tekitas see avalikkuses arutelu ning mõned poliitikud kritiseerisid sõjaväejuhi suhtlusviisi.

„Praegu liigub osakonna eelarvest läbi 5 miljonit eurot, (…) mis on ette nähtud personali – täpsemalt mobilisatsiooni eest vastutavate ametnike – töötasudeks, samuti õppusteks, elanikkonnale suunatud kodanikuvastupanu koolituste läbiviimiseks ja instruktorite palkamiseks,” selgitas kaitseministeeriumi mobilisatsiooni ja kodanikuvastupanu osakonna juhataja.

Lisaks osakonna eraldatud rahastusele suunatakse tsiviilkaitseks vahendeid ka riikliku telekommunikatsioonikeskuse (KVTC) kaudu.

Leedu kaitseministeeriumi andmetel on nende mobilisatsioonivalmiduse eest vastutavad ametnikud viimase aasta jooksul korraldanud ettevõtetele ja elanikkonnale 27 000 koolitust. Tänavuses kaitse-eelarves on kaitsekulutusteks ette nähtud 5,38 protsenti SKP-st, mis teeb kokku ligikaudu 4,8 miljardit eurot.

Osa sellest rahast suunatakse tsiviilkaitseks – sealhulgas varjendite ja muude vajaduste tarbeks – riigikaitsefondi ja muude mehhanismide kaudu.

Eile reedel algas Leedus riiklikku mobilisatsioonisüsteemi kontrolliv iga-aastane suurõppus „Vytis Skliautas” („Vytise varikatus”).

Juba kolmandat aastat toimuval õppusel osaleb ligikaudu 3000 riigiametnikku ja -töötajat ning omavalitsuste, teiste asutuste, ettevõtete ja vabaühenduste esindajat, samuti umbes 1000 vabatahtlikku.

Õppuse käigus kontrollitakse riigi tegutsemisvõimekust erinevate stsenaariumide raames: julgeolekuolukorra halvenemine, häired energia- ja sidesüsteemides, tsiviilelanike evakueerimise korraldamine, liitlasvägede vastuvõtmine ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine.

Samuti hinnatakse riigiasutuste üleminekut mobilisatsiooniaegsele töökorraldusele. 25. septembrist 3. oktoobrini toimuv õppus on Leedus oma liigi suurim iga-aastane ettevõtmine.

ELTA märgib, et 26. septembrist kuni 3. oktoobrini toimuvad ka teised tsiviilkaitseõppused. Nende käigus harjutatakse elanike evakueerimist Vilniusest ja teistest Valgevenega piirnevatest omavalitsustest juhuks, kui Minskist lähtuks hüpoteetiline sõjalise sekkumise oht.

Kolmapäeval toimunud istungil kiitis valitsus heaks ettepaneku kasutada õppuste tarbeks riigi reservis olevaid meditsiini- ja tsiviilkaitsevahendeid.

Valitsuse määruse eelnõu kohaselt on õppuste peamine eesmärk parandada riigi valmisolekut elanike evakueerimiseks Ignalina, Švenčionyse, Vilkaviškise ja Tauragė rajoonist ning Kazlų Rūda ja Pagėgiai omavalitsusest Kaunase, Pakruojise ja Telšiai rajooni omavalitsustesse.

Teadaolevalt kulgeb evakuatsioon läbi Šilutė, Šilalė, Vilniuse, Elektrėnai, Kaišiadoryse, Kelmė ja Šiauliai rajooni ning Kaunase omavalitsuse territooriumi.

Loe allikast edasi