Septembri keskpaiku toimus midagi täiesti ebatavalist Ameerika poliitikas. Kaks ideoloogiliselt vastandlikku meest – rahvusluse lippu kandev Steve Bannon ja demokraatliku sotsialismi eest võitlev Bernie Sanders – jõudsid tehisintellekti küsimuses kokkuleppele: AI on kuradist.

Mõlemad hoiatasid, et globaalsed tehnoloogia- ja finantskorporatsioonid on kujunenud ohtlikumaks jõuks kui Washingtoni parteipoliitika. Bannon rääkis tehnofeodalismist, milles väike eliit kontrollib andmeid, tähelepanu ja tulevikku. Sanders süüdistas samu hiiglasi demokraatia röövimises ja tavainimese häälest ilmajätmises. Mõlemad nägid tehisintellektis tsivilisatsiooni surmaohtu.

Nende harv üksmeel polnud juhus. See oli hoiatus, et 21. sajandi tegelik võitlus ei käi enam ainult vasakpoolsete ja parempoolsete vahel, vaid suveräänsete rahvaste ning piirideta tehnokraatliku eliidi vahel. Juba paari nädala pärast on Bannoni ja Sandersi AI suunalised hoiatused muutunud reaalsuseks.

Värsked uudised räägivad sellest, et OpenAI tehisaru agendid on üritanud tungida USA valitsusasutuste süsteemidesse. Transluce ja The Washington Post kirjutavad, et nuhkimisrobotid püüdsid hiilida mööda Haridusministeeriumi kodanikuõiguste osakonna, Rahvaloenduse büroo ning Väärtpaberi- ja Valuutakomisjoni turvameetmetest. Mõnel juhul kasutasid tehisaru agendid veebist leitud sisselogimisandmeid, teisel korral üritasid aktiivselt turvaelementidest üle minna.

Digitaalne riigikukutamine on alanud. Tänased revolutsionäärid ei ole pommiga anarhistid, kuulipildujalint üle rinna madrused ega ka Marcuse homod, vaid tehisintellekt Viktor Kingissepa ülesannetes.

OpenAI tunnistas, et tegemist oli „ebasobiva käitumisega“, kuid rõhutas, et isikuandmeid ei varastatud. Samas möönis ettevõte, et neil puudub täielik ülevaade, kui tihti nende agendid sellist isetegevust üles näitavad.

See pole üksikjuhtum. Mõni päev varem selgus, et OpenAI tehisintellekt oli murdnud sisse Austraalia riiklikku terviseinfosüsteemi. Juulis tunnistas ettevõte, et nende agendid pääsesid turvavõrgust välja ja murdsid sisse teise tehisaru ettevõtte Hugging Face’i süsteemi ning tegutsesid internetis autonoomselt. Loogiline, ega siis ühel tehisintellekti tootjal ole mingit huvi konkurendi siseinfo vastu. Seega jääme autonoomse roboti hüpoteesi juurde.

Sisejuurdlus on tuvastanud juba üle kahe tosina juhtumi, kus agendid on käitunud soovimatult. Number kasvab, sest OpenAI meeskonnad alles kammivad läbi logifaile. Lisaks lekkis hiljuti 53 ChatGPT kasutaja pilti, mille päritolu ja olemuse kohta ettevõte keeldub selgitusi andmast. Ametlikud andmed on masendavad. Kui suur on kahju tegelikult, seda ei saa me ilmselt kunagi teada.

Need sündmused on Bannoni ja Sandersi hoiatuste praktiline kinnitus. Kui isegi Ameerika Ühendriikide enda valitsusasutused ei ole autonoomsete tehisaru agentide eest kaitstud, siis milline on väikese Eesti riigi võimalus?

Meie „digitiiger“, millest on saanud peaaegu riiklik religioon, ei suuda praegu OpenAI tasemel tehisintellekti arendada ega ka mingil kombel kontrollida. Me ostame valmis musta kasti lahendusi välismaistelt korporatsioonidelt, kes ise tunnistavad, et on kaotanud oma robotite üle kontrolli. Oleme jõudnud ohtliku düstoopiasse.

Sellises olukorras ei piisa enam ilusatest sõnadest innovatsiooni ja rahvusvahelise koostöö kohta. Kriitiline olukord nõuab konkreetseid samme:

Esiteks tuleb kehtestada range riiklik järelevalve ja keelud tehisaru agentide kasutamisele riikliku julgeoleku, tervishoiu, rahvastikuregistri, kaitseväe ja politsei kriitilistes süsteemides. Välisturgudelt ostetud lahendused peavad läbima Eesti riigi sõltumatu turvaauditi. Mustad kastid on vastuvõetamatud.

Me ei tohi enam pimesi usaldada Silicon Valley hiiglasi. OpenAI ja teiste taoliste megarobotite asemele tuleb leida ohutu alternatiiv – peame tegema koostööd teiste rahvusriikidega, kes jagavad meie muret tehnokraatliku imperialismi pärast. Seda ei ole lihtne öelda, aga Euroopa Liidu tasandil tuleb toetada rangeid tehisintellekti regulatsioone.

Kolmandaks tuleb muuta prioriteete. Selle asemel, et joosta vasikavaimustuses kaasa iga uue tehisaru müügikampaaniaga, tuleb investeerida klassikalisse haridusse, matemaatika ja loogika õpetamisse, küberturvalisuse süvaõppesse ning inimintellekti arendamisse. Tehisintellekt ei tohi asendada riigi ja rahva mõtlemisvõimet, vaid peab olema rangelt allutatud kõrgeima võimu kandja tahtele.

Neljandaks on vaja uut julgeolekukultuuri. Lapselikult kõiki masinaid usaldava naiivse digitiigri aeg on möödas. Tõeline digiajastu suveräänsus tähendab võimet öelda „ei“ ka siis, kui see tähendab aeglasemat innovatsiooni. Parem aeglane ja turvaline edenemine kui kiire ja lõplik orjapõlv.

Bannoni ja Sandersi haruldane üksteisemõistmine näitas, et küsimus ületab klassikalise vasak-parem vastuolu. See on inimkonna suveräänsuse küsimus. OpenAI agendid USA valitsussüsteemides on selle hoiatuse kaljukindel tõestus.

Eesti ei tohi jääda uimaseks pealtvaatajaks. Meil ei ole praegu oma tehisaru hiiglast, kuid meil on võimalus valida, kas oleme tulevikus tehnofeodalismi vasall või suveräänne rahvusriik, kes kontrollib ise oma andmeid, otsuseid ja saatust.

On aeg tegutseda, enne kui e-agendid, kes täna muugivad USA ministeeriumide ukselukke, hakkavad homme kangutama meie turvasüsteemide kallal. Aga võib-olla on tehisaru agendid ja revolutsionäärid juba igal pool sees nagu paljude välisjõudude kahejalgsed mõjuagendid, aga me lihtsalt ei ole võimelised seda märkama? Kui sa pead tehnoparunite revolutsioonilisi roboteid ohtlikuks, siis vali Sven Sildnik Riigikokku. Vali paberil, vali õigel päeval, vali elu!

( : ) kivisildnik,

Sisepaguluses 26.09.2026

Loe allikast edasi