USA sõjaministeeriumi Pentagoni avalikku Iraani sõjas haavata saanud sõdurite nimekirja suurendati sel nädalal vaikselt 37 võrra ilma kaitseministeeriumi selgituseta.

Suurendus hõlmab 29 mereväelast ja kaheksat merejalaväelast, selgub Pentagoni avalikust andmebaasist, mis sisaldab USA konfliktide ja muude välismaiste sõjaliste operatsioonide käigus hukkunud ja haavatud isikuid. Veebiportaali nimi on Defense Casualty Analysis System ehk DCAS, vahendab Washington Post.

Kolmapäevase seisuga on Iraani sõjas haavata saanud sõdurite koguarv DCAS-i andmetel 861. Üle poole haavatutest on Pentagoni andmebaasis liigitatud „välismaal toimunud operatsioonideks” alates juulikuu relvarahu algusest Washingtoni ja Teherani vahel, mis hiljem kokku kukkus. Enne seda loetleti tapetud ja haavatud sõdureid „operatsiooni Epic Fury” all, mis on Trumpi administratsiooni nimi Iraani sõjale.

DCAS-i andmebaas ei selgita, kuidas või millal need 37 sõjaväelast vigastada said. Mereväe esindaja sõnul naasid kõik meremehed pärast täpsustamata vigastusi teenistusse.

President Donald Trump ja teised administratsiooni kõrged ametnikud on pärast relvarahu sõlmimist korduvalt väitnud, et tegemist ei ole sõjaga. Asepresident JD Vance ütles 3. septembril ajakirjanikele: „Praegu aktiivset tulistamist ei toimu.”

Sõjaministeeriumi ametnikud on varem märkinud, et andmete sisestamine DCAS-i võib mitmesugustel põhjustel – sealhulgas põrutuste ja ajuvigastuste teatamise viibimise tõttu, kuna sümptomid ei pruugi kohe ilmneda – päevi või kauemgi viibida.

Merevägi ja merejalavägi suunasid küsimused USA Keskväejuhatusele (U.S. Central Command), mis juhib USA sõjalisi operatsioone Lähis-Idas. Keskväejuhatuse pressiesindaja keeldus kommentaaridest. Sõjaväeametnikud ei ole avalikult teatanud ühestki hiljutisest rünnakust USA sõdurite vastu ega muudest juhtumitest, mis selgitaksid nende 37 sõjaväelase vigastusi.

Trumpi administratsiooni praktikaid kaotuste arvestamisel on teravalt kritiseeritud alates käesoleva aasta algusest, mil Iraaniga seotud konfliktis hukkunud nelja USA sõjaväelase nimed jäeti Pentagoni ametlikust statistikast välja.

Eelmisel nädalal teatas Washington Post, et Lähis-Idas on Iraaniga seotud konflikti käigus hukkunud rohkem USA sõjaväelasi kui Pentagon on avalikult tunnistanud. Ametnike sõnul puuduvad DCAS-i andmebaasist andmed koguni viie hukkunud sõjaväelase kohta – see lahknevus on siiani selgitamata. Sõjaminister Pete Hegseth väitis, et artikkel on ebatäpne, ja nimetas sellist kajastust „vastikuks”.

Artikli ilmumise ajal näitas andmebaas, et alates 28. veebruarist – mil Trumpi administratsioon koos Iisraeliga Iraani-vastase sõja algatas – on sõjategevuse või muude põhjuste tõttu hukkunud 18 USA sõjaväelast. Nagu Washington Post märkis, ei ole kõik avalikustamata jäänud surmajuhtumid otseselt seotud Iraani konfliktiga, kuid puudutavad USA sõjaväelasi, kes viibisid piirkonnas sõjategevuse ajal.

Sel nädalal tõsteti DCAS-i andmebaasis hukkunute arv 19-ni pärast seda, kui suri maaväe ohvitser, kellel tekkis 18. septembril Lähis-Idasse lennates ootamatu terviseprobleem.

Ajalooliselt on DCAS-i andmebaasi kantud ka mittesõjategevusest tingitud surmajuhtumid, sealhulgas õnnetused, äkilised terviserikked või iseendale tekitatud vigastused (sh enesetapud). Varasemates konfliktides dokumenteeriti selliseid surmajuhtumeid, et anda Ameerika avalikkusele aus ja ilustamata ülevaade sellest, millist hinda on pidanud maksma sõjaväelased ja nende perekonnad.

Arvamusküsitlused näitavad, et Iraani-vastane sõda on Ameerika avalikkuse seas äärmiselt ebapopulaarne ning kujutab endast võimalikku poliitilist riski Trumpile ja Vabariiklikule Parteile enne novembris toimuvaid vahevalimisi.

Neljapäeval teatas Iraani välisminister Abbas Araghchi ajakirjanikele, et Teheran on teinud Washingtonile ettepaneku taastada rahuläbirääkimised.

Loe allikast edasi