Pärast Leipzigis toimunud droonirünnakut visati Münchenis süüteseadmeid. Väljaande Frankfurter Allgemeine käsutuses oleva info kohaselt peavad uurijad mõlemal juhul vastutavaks Vene sõjaväeluureteenistust GRU.

3. septembri ööl visati liikuvast autost Müncheni idaosas asuvale ehitusplatsile kaks süüteseadet. Ehitusplats asus tehnoloogia- ja kaitsetööstusettevõtete Rohde & Schwarz ja Helsing peakontorite vahetus läheduses. Droonitootja Helsing varustab Ukraina relvajõude. Tegemist on teise rünnakuga Saksamaal ühe kuu jooksul; eelmine oli 4. augustil toimunud ebaõnnestunud droonirünnak Leipzigi lennujaamale.

Tekkinud tulekahju kustutati kiiresti ja teine ​​süüteseade tehti kahjutuks. Kahtlustatavatena peeti kinni mees ja naine, kes on mõlemad Bulgaaria kodanikud. Julgeolekuallikatelt saadud teabe kohaselt arvatakse, et nad kuuluvad Venemaa luureteenistuse GRU rühmitusse, mis tegutses Slovakkiast.

Uurijad leiavad, et Leipzigi ja Müncheni vahejuhtumite taga on sama tegutseja: Venemaa sõjaväeluureagentuur GRU. Seda peetakse eriti tõhusaks relvaks Moskva hübriidsõjas Lääne demokraatiate vastu. Julgeolekuasutused peavad seda asutust vastutavaks arvukate sabotaažiaktide eest Saksamaal, Poolas, Balti riikides ja teistes EL-i riikides. Ametivõimude hinnangul on GRU muutunud professionaalsemaks ja loonud üle-euroopalise võrgustiku, mida ta kasutab alates aasta algusest üha suurema arvu rünnakute korraldamiseks. Kuigi üksikud operatsioonid erinevad üksteisest, on neil kõigil üks ühine joon: lõhkeainete, süüteseadmete või relvade kasutamine.

Eesmärk on rünnata transporditeid, mida kasutatakse sõjalise varustuse toimetamiseks Ukrainasse. Sellega soovitakse avaldada survet Saksamaale ja teistele Euroopa riikidele, et nad vähendaksid või peataksid oma sõjalise toetuse Kiievile. Sama eesmärki teenivad rünnakud kaitsetööstusettevõtete vastu, mis toodavad Ukrainale varustust – näiteks Münchenis toime pandud juhtum. Leipzigis oli plaanis hävitada lõhkeainega varustatud drooniga seal paiknev Ukraina transpordilennuk Antonov.

GRU-l on olemas tehniline, inimressursi- ja organisatsiooniline võimekus selliste operatsioonide toetamiseks. Luureagentuuril on ka eriüksused luure-, erioperatsioonide ja sabotaaži läbiviimiseks. Eriti kurikuulus on üksus 29155; Euroopa Liit lisas selle 2024. aasta detsembris sanktsioonide nimekirja, süüdistades seda muu hulgas mõrvades, pommiplahvatuste korraldamises, küberrünnakutes ja destabiliseerimisoperatsioonides.

Üksuse kõige silmapaistvamate operatsioonide hulka kuuluvad 2018. aastal Suurbritannias Salisbury linnas toime pandud rünnak agendi Sergei Skripali ja tema tütre vastu, milles kasutati närvigaasi Novitšok, ning 2015. aastal toime pandud katse mürgitada Bulgaaria relvakaupmeest Emilian Gebrevit. Üksust 29155 seostatakse ka 2014. aastal Tšehhis Vrbětices toimunud plahvatustega kahes laskemoonalaos, mis nõudsid kahe inimese elu. Samuti on üksust seostatud 2016. aastal Montenegros toime pandud ebaõnnestunud riigipöördekatsega ning viimastel aastatel Ukraina ja USA vastu suunatud küberrünnakutega.

Julgeolekuametite andmetel on GRU viimasel ajal muutunud professionaalsemaks ja arendanud edasi üksust 29155. Väidetavalt vastutab nende operatsioonide eest nüüd GRU eriülesannetele pühendunud allüksus – eriülesannete osakond (DSS); see koordineerib missioone ja on nende toetamiseks loonud üle-euroopalise logistikavõrgustiku.

Hiljutisi rünnakuid on läbi viinud meeskonnad, mis koosnevad eri GRU üksuste spetsialistidest. Väidetavalt juhib GRU meeskonda, mis kavandas ja viis ellu droonirünnaku Leipzigi lennujaamale, elukutseline GRU ohvitser Deniss Smoljaninov. Endise Vene oligarhi Mihhail Hodorkovski asutatud uurimisplatvormi Dossier Center andmetel juhib Smoljaninov GRU sabotaažioperatsioone.

Samal ajal tegutses Slovakkias väidetavalt teine ​​GRU rühm, kelle ülesandeks oli korraldada sabotaažiakte nii Slovakkias kui ka Münchenis. Siiski nurjati Slovakkias kavandatud süütamisrünnak; rünnaku sihtmärgiks oli Ukraina ettevõtte Skyeton rajatis Prešovi lähedal Haniškas, kus on alates 2024. aastast toodetud Ukrainale luuredroone. 25. augustil peeti Slovakkias kahtlustatavatena kinni Läti ja Ukraina kodanikud, samas kui teine, 26-aastane Läti kodanik peeti veidi hiljem kinni Hamburgis ja anti Slovakkiale välja.

Müncheni rünnak suudeti siiski ellu viia. Kahju jäi aga piiratuks, kuna arvatavad toimepanijad tegutsesid amatöörlikult. Võimud on veendunud, et kinnipeetud Bulgaaria kodanikud olid värvatud kaasosalised – niinimetatud madala taseme agendid.

Selliseid kaasosalisi hakati värbama pärast seda, kui EL-i riigid saatsid välja sadu Venemaa luureohvitsere – kes olid tegutsenud diplomaatilise kattevarju all –, vastuseks Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse. See muutis GRU täiskohaga töötajate otsese tegutsemise Euroopas keeruliseks või liiga riskantseks. Sellest ajast peale on GRU värvanud väljaõppeta inimesi sõnumirakenduste, näiteks Telegrami kaudu, pakkudes tasuks tavaliselt krüptovaluutat. Värvatute seas võib olla Venemaa poolehoidjaid, väikekurjategijaid või isegi Venemaa palgasõdurite rühmituste endisi liikmeid. Sageli on tegemist lihtsalt inimestega, kes on valmis end värvata laskma kiire teenistuse nimel.

GRU meeskonnad pannakse kokku lähtuvalt konkreetsest ülesandest ja sihtmärgist. Kui plahvatusseade tuleb kohale toimetada drooniga, peab spetsialiseerunud meeskond kindlaks määrama vajaliku lõhkeaine koguse. Samuti tuleb otsustada, millist kandevõimet droon vajab lõhkeaine sihtmärgini viimiseks. Lõpuks tuleb koostada plaan rünnakuks vajalike komponentide toimetamiseks sihtriiki. Selleks kasutab GRU ka teiste luureteenistuste, näiteks FSB või nendega seotud võrgustike abi.

Selliste operatsioonide ettevalmistamine võib võtta mitmeid kuid või isegi aastaid. Lääne luureteenistuste andmetel pärinevad poliitilised suunised mõnikord otse Vladimir Putini presidendiadministratsioonist – näiteks nõue selgitada teatud kuupäevaks välja, kas operatsiooni kontseptsioon on teostatav, või määrata selle läbiviimise tähtaeg.

Kõike ei juhita Moskva peakorterist, kuna GRU-l on ka mitmeid teisi keskusi. Ida-Euroopa meedia uuringud viitavad näiteks sellele, et üks Venemaa sõjaväeluure oluline objekt asub Kaliningradi oblastis. Teadaolevalt paikneb Balti laevastiku 390. eriluureüksus Parusnoje külas, mitte kaugel Baltiiski mereväebaasist. Üksuse ülesandeks on koolitada personali varjatud operatsioonideks, luuretegevuseks ja sabotaažiks vaenlase tagalas. Seda objekti peetakse NATO idatiiva lähedal asuvaks eesliinibaasiks.

Sabotaažiplaanide saladuses hoidmiseks kasutavad Venemaa ametkonnad krüpteeritud sidekanaleid, ühekordsete SIM-kaartidega mobiiltelefone ja vahendajaid. Samuti rakendatakse külma sõja aegseid meetodeid nagu salajased üleandmiskohad ja peidetud varud. Need on KGB vanad tööriistad – samad, millega Putin puutus kokku oma teenistusajal Nõukogude luureteenistuses. Sellised võtted on päevavalgele tulnud seoses Venemaa nn illegaalidega – eliitagentidega, kes elavad välismaal täielikus varjus, kasutades võõraid identiteete. Neid juhib Venemaa välisluureteenistus SVR.

Nagu väljaanne Frankfurter Allgemeine teada sai, oli ka Leipzigis kasutatud lõhkeainega varustatud droon peidetud maa-alusesse panipaika. Nagu  Zeit varem kajastas, arvatakse see panipaik asuvat eraldatud piirkonnas Merseburgi lähedal; uurijad leidsid sealt väidetavalt drooniosi ja lõhkeainet.

Sellistesse maa-alustesse panipaikadesse võidakse peita ka relvi. Juba 2025. aasta suvel avastasid sisejulgeolekuametnikud ühe sellise peidiku Berliini ja Brandenburgi piiril asuvas metsas. See sisaldas kahte lahingukõlblikku püstolit ja laskemoona – need olid ilmselt varutud „rünnakuplaanide elluviimiseks”, nagu teatas augustis Saksa siseminister Alexander Dobrindt. Relvad muudeti kasutuskõlbmatuks ja jäeti peidikusse, mis võeti seejärel tehnilise järelevalve alla. Peidik aga ilmselt paljastus. Rumeenias peeti kinni kahtlusalune, keda süüdistatakse selle peidiku rajamises.

Sellistes panipaikades hoitavaid relvi võidakse kasutada sihtrünnakuteks, nagu näitas 2019. aasta Tiergarteni mõrvajuhtum. Praegu peavad julgeolekuasutused võimalikeks atentaadisihtmärkideks eelkõige kaitsetööstuse juhte. 2024. aastal selgus, et oli nurjatud plaan rünnata ettevõtte Rheinmetall tegevjuhti Armin Pappergerit; sellest ajast peale on ta Saksamaal liigitatud kõrgendatud kaitse all olevaks isikuks.

Pealegi on kaitsetööstusettevõtete vastu suunatud ähvardused osa Kremli psühholoogilisest sõjapidamisest. See hõlmab näiteks Venemaa kaitseministeeriumi avaldatud nimekirja Euroopa ettevõtetest, mis väidetavalt on seotud Ukraina relvatootmisega.

Leipzigis hoiti ära ulatuslik tulekahju, kuna detonaator ei rakendunud hetkel, mil droon tabas Antonovi lennuki tiiba. Lennukis oli 26 000 liitrit lennukikütust. Edukas rünnak oleks põhjustanud tohutu tulekahju, mis oleks tõenäoliselt levinud ka läheduses seisvale teisele Antonovile. Julgeolekuallikad peavad rünnaku toimumist öösel – mil lennujaamas viibis vähe inimesi – märgiks Venemaa teatavast vaoshoitusest; ühtlasi oli rünnaku sihtmärgiks konkreetselt Ukraina lennuk.

Siiski oli tabamuse saanud Antonov laadinud laskemoona, mis oli mõeldud Ukrainale, mitmes Euroopa riigis, sealhulgas nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal. Seega võis rünnak olla mõeldud ka sõnumina kõigile Ukraina toetajatele Euroopas.

Loe allikast edasi