
Rootsi peaminister Ulf Kristersson teatas täna neljapäeval 17. septembril pärast häälte lõplikku kokkulugemist, et astub pärast parlamendivalimiste kaotust ametist tagasi.
Valimiskomisjon teatas varem pärast häälte lugemise lõppu, et keskvasakpoolsed opositsioonierakonnad said pühapäevastel parlamendivalimistel 176 kohta, samas kui Kristerssoni juhitud parempoolne blokk sai 173 kohta, vahendab Reuters.
„Nüüd asub parlamendi esimees juhtima järgmist etappi teel uue valitsuse moodustamiseni. Palun sellega vabastada mind peaministri ametikohalt, et see töö saaks viivitamatult alata,” ütles Kristersson sotsiaalmeedias avaldatud kirjas.
Valimistulemus loob eeldused selleks, et Sotsiaaldemokraatliku Partei juht Magdalena Andersson – kes oli 2021. aastal Rootsi esimene naispeaminister – naaseks võimule pärast nelja aastat opositsioonis.
Keskvasakpoolsete jaoks võib võit siiski olla vaid esimene samm pikas valitsuse moodustamise protsessis. Anderssoni võimalikest toetajatest ei soovi Keskpartei kuuluda koalitsiooni, kuhu kuulub Vasakpartei. Samuti on keskvasakpoolse valitsuse võimalikuks osapooleks Roheliste Partei.
Rootsi päevaleht Dagens Nyheter teatas, et sotsiaaldemokraadid on kutsunud teised opositsioonierakonnad läbirääkimistele, kuid täpsemaid üksikasju ei avaldanud.
Kristlike Demokraatide juht ja asepeaminister Ebba Busch märkis, et edasine on veel lahtine, kuna keskvasakpoolsete erakondade sisesed erimeelsused võivad uue valitsuse moodustamist raskendada.
Valimistel vastandusid omavahel killustunud keskvasakpoolsed ja paremtsentristlik blokk, mida juhtis Mõõdukate partei esindaja ja peaminister Ulf Kristersson – viimane plaanis kaasata koalitsiooni paremäärmuslased ning jätkata neli aastat kestnud ranget poliitikat immigratsiooni ja kuritegevuse ohjeldamisel.
Siiski vähenes uusnatsistlike juurtega erakonna Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) häälte osakaal esimest korda pärast parlamenti pääsemist 2010. aastal, kallutades valimistulemuse opositsiooni kasuks.
Rootsi Demokraatide tagasilöök asetab Rootsi vastandlikku olukorda võrreldes suurema osa Euroopaga, kus paremäärmuslased on pealetungil.
Kõik 349-kohalise parlamendi valimistel antud hääled on nüüdseks loetud, ehkki tulemus vajab veel lähipäevil ametlikku kinnitamist.
Mitt brev till talmannen pic.twitter.com/NtSSTVRD5r
— Ulf Kristersson (@SwedishPM) September 17, 2026