Töötukassa nõukogu tegi 31. augustil valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse 2027. aastal praegusele 2,4 protsendi tasemele ja alates 2028. aastat langetada seda 2,1 protsendini. Töötaja maksemäär langeks 1,6 protsendilt 1,4 protsendile ja tööandja maksemäär 0,8 protsendilt 0,7 protsendile.

Ettepanekut toetas töötukassa kuueliikmeline nõukogu, kus on esindatud tööandjad, ametiühingud ja riik. Nõukogusse kuuluvad kaks Eesti tööandjate keskliidu esindajat, kaks töötajate esindajat ning kaks riigi esindajat, kellest üks on valdkonna eest vastutav minister.

Tööandjate keskliidu tegevjuhi ja töötukassa nõukogu liikme Hando Sutteri sõnul on seetõttu raske mõista, miks valitsus nõukogu ettepanekut ignoreerib.

“Töötukassa juhatus tegi põhjendatud ettepaneku maksemäära langetada ja nõukogu toetas seda. Otsusele eelnes ka põhjalik riskistsenaariumite analüüs. Töötukassa juhatus oli teinud professionaalse ettevalmistuse,” ütles Sutter.

Töötukassa netovara on tänavu üle 600 miljoni euro. Reservi kasutamise eest maksis riik töötukassale eelmisel aastal intressi keskmiselt kaks protsenti. Samal ajal laenas riik turult võlakirjadega raha intressiga 3,5 protsenti. Töötukassa arvestused näitavad, et maksemäära alandamisel vastavalt valitsusele tehtud ettepanekule oleks töötukassa reservid 2030. aasta lõpuks ligi 582 miljonit. See oleks piisav ka võimalike riskistsenaariumitega toimetulemiseks.

“Töötuskindlustusmakset kogutakse selleks, et inimestel oleks töö kaotamise korral kindlustunne. Kui selleks vajalik raha on olemas ja reservid on piisavad, pole põhjust koguda töötajatelt ja tööandjatelt rohkem kui süsteemi toimimiseks vaja. 50 miljonit eurot aastas on raha, mis võiks jääda inimestele ja ettevõtetele,” selgitas Sutter.

Sutteri sõnul näitab töötukassa ka seda, et avalikus sektoris saab kulusid kokku hoida ja tõhusamalt tegutseda.

“Oleme aastaid rääkinud riigi kulude ja maksukoormuse vähendamisest. Töötukassa on tublilt oma kulusid kärpinud ja jõudnud olukorda, kus saab teha ettepaneku maksu langetada. Sellest võiks eeskuju võtta, mitte katta ebaefektiivsemate riigi üksuste kasvavaid kulusid,” ütles Sutter.