Peaminister Kristen Michal kutsus kokku nõukoja, mis töötab selle nimel, et vähendada sotsiaalmeedia negatiivset mõju noortele. Nõukoja liige, Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteadur Grete Arro hinnangul ei lahenda laste ja noorte sotsiaalmeediast eemal hoidmine probleemi, kui platvormide endi omadused jäävad samaks. Tema sõnul tuleks reguleerida sotsiaalmeediat kui toodet ennast ning kõrvaldada omadused, mis muudavad platvormid sõltuvust tekitavaks.

Arro sõnul leiab tõendeid sotsiaalmeedia negatiivse mõju kohta palju ning küsimus ei piirdu ainult sõltuvusega. Mõju võib avalduda õppimises, suhetes, vaimses ja füüsilises tervises. “See pagas tõendeid, miks meil on vaja midagi teha, on väga suur,” ütles Arro.

Tema hinnangul võiks poliitikakujundajad mõelda laiemalt ja suuremalt kui ainult sotsiaalmeedia kasutamise keelamine alla teatud vanuse. Selle asemel tuleks muuta platvormide omadusi. Näiteks tuleks platvormidel välistada või keelata manipuleerivad soovitusalgoritmid ja lõputu kerimine ehk scrollimine.

Arro rõhutas, et probleem ei seisne tema hinnangul kogu sotsiaalmeedias, sest seal on ka funktsioone, mis võivad olla inimestele kasulikud: suhtlemine oma kogukonnaga, kontakti hoidmine, identiteedi loomine, endale huvitava sisu loomine ja sõprade sisu nägemine.

“Kui me räägime omavahelisest suhtlemisest, oma kogukonnaga kontakti saamisest, oma identiteedi loomisest, ennast huvitava sisu loomisest ja oma sõprade sisu nägemisest, siis see kõik on okei,” ütles ta.

Arro sõnul reageerib aju keskkonnamõjudele ning sotsiaalmeedia puhul on oluline selle pakutav uudsus. Platvormid pakuvad tema sõnul väga palju uut teavet, mida inimene tajub meeldivana, eriti kui selle kättesaamine nõuab vähe pingutust.

Tema sõnul võib probleem olla eriti suur siis, kui selline uudsuse kogemus kujuneb välja väga varases eas. Sellisel juhul võib hiljem muutuda raskemaks sama naudingu leidmine mujalt, näiteks õppimisest.

Grete Arro rääkis, kuidas teadlased on ka pikaajalisemalt uurinud sotsiaalmeedia kasutamise ja vaimse tervise vahelisi seoseid. Tema sõnul on leitud, et suurem sotsiaalmeedia kasutus võib viia meeleoluhäirete sümptomiteni, mitte üksnes vastupidi, et inimesed, kellel on juba meeleoluprobleemid, kasutavad seetõttu rohkem sotsiaalmeediat. Samuti on teadlased leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutamise ning õppimist mõjutavate omaduste, näiteks tähelepanu, impulsiivsuse ja keskendumisvõime vahel.

Arro võrdles sotsiaalmeedia reguleerimist teiste toodete ohutuse tagamisega. Ta tõi näiteks olukorrad, kus toodete omadusi on aja jooksul muudetud, kui on selgunud, et need võivad inimestele kahju teha. Tema sõnul võiks sama põhimõtet rakendada sotsiaalmeediale: kui teatud omadused on kahjulikud, ei peaks neid lubama. “Me reguleerime väga paljude toodete omadusi ja ütleme, et seda ei ole lubatud turule lasta. On aeg teha seda nüüd sotsiaalmeediaga,” lausus ta.

Tema sõnul ei puuduta sotsiaalmeedia võimalikud kahjulikud mõjud ainult lapsi ja noori, vaid ka nende vanemaid ja teisi täiskasvanuid.

Üks võimalus laste sotsiaalmeediakasutuse piiramiseks oleks vanuse kontrollimine, kuid sellega kaasneb Arro sõnul küsimus täiskasvanute privaatsusest. Kui sotsiaalmeediaplatvormidel nõutaks vanuse kontrollimiseks isiku tuvastamist, võiks see täiskasvanute privaatsust riivata. Samal ajal ei pea Arro sotsiaalmeediat elutähtsaks teenuseks ega inimõiguseks. Ta kirjeldas seda eetilise dilemmana: ühelt poolt on täiskasvanute privaatsuse kaitse, teisalt laste heaolu.

Kui vanusepõhine keeld privaatsuse tõttu ei tööta, tuleks Arro sõnul keskenduda veelgi enam platvormide endi omaduste muutmisele. Tema hinnangul on teada hulk omadusi, mis võivad muuta sotsiaalmeedia sõltuvust tekitavaks või soodustada kiusamist, kiiret radikaliseerumist ja äärmusliku sisu levikut.

“Need on ükshaaval ettevõtte probleemid. Kui inimkond suutis nad niimoodi genereerida selle toote sisse, siis me suudame selle ka tagasi pöörata,” ütles Arro. Tema sõnul peaks eesmärk olema leida lahendused, mille abil muuta sotsiaalmeedia selliseks tooteks, mille kahjulikke omadusi ei lubata turule.

Facebooki ja Instagrami emafirma Meta nõustus maksma USA osariikidele järgmise kümne aasta jooksul kokku 18 miljardit dollarit kahjutasu kohtukaasuses, mis puudutab lapsi ja noori sõltuvusse ajavaid teenuseid. Kokkuleppega piiratakse ka USA-s noorte sotsiaalmeedia kasutust.