Tankla hinnatabloost möödasõit võib praegu diiselmootoriga sõidukite juhtides südame kiiremini põksuma panna. Diislikütuse hind on alates juulist kiiresti tõusnud.

Täna kolmapäeval 16. septembril lähenes hind paljudes kohtades 2,60 euro piirile liitri eest. Ja hinnatõusule ei paista lõppu tulevat, vahendab Helsingin Sanomat.

Tegelikult saavutas diislikütuse hind juba eile teisipäeval maailmaturul uue rekordi. Ka kolmapäeval püsisid hinnad peaaegu sama kõrgel tasemel.

Euroopas maksis tonn diislikütust üle 1600 dollari, samas kui juulis jäi hind alla 1000 dollari. Eelmine hinnatipp saavutati tänavuse 2026. aasta märtsis, kui USA ja Iisrael ründasid Iraani.

Enne sõda püsis hind pikka aega vahemikus 600–800 dollarit.

Mis põhjustab diislikütuse hinna rekordtaseme?

Soome Kaubanduskoja peaeksperdi Hanna Kalenoja sõnul on sellel kolm põhjust: sõda Ukrainas, sõda Pärsia lahe piirkonnas ja – vähemal määral – naftatöötlemistehaste hooldusseisakud.

Alates kevadest on Ukraina rünnanud edukalt Venemaa naftatöötlemistehaseid, mille toodangust suure osa moodustab diislikütus. Venemaa osakaal maailma diislikütuseturul on ligikaudu kümnendik ning varem eksportis riik märkimisväärses koguses kütust, eelkõige Aasiasse.

Ukraina püüab vähendada Venemaa naftatoodete ekspordist saadavat tulu – vahendeid, mida kasutatakse juba viis aastat kestnud agressioonisõja rahastamiseks.

Ukraina rünnakute tagajärjel võib rivist väljas olla kuni 30 protsenti Venemaa naftatöötlemisvõimsusest, kuigi hinnangud selle osas varieeruvad.

„Venemaa on keelanud diislikütuse ekspordi ja on nüüd sunnitud ise diislikütust importima,” ütles Kalenoja.

Diislikütuse hindu kergitab ka konflikt, millesse on haaratud USA, Iisrael ja Iraan. Pärsia lahe piirkonna suured rafineerimistehased on olnud olulised diislikütuse, kerge kütteõli ja lennukikütuse tootjad.

Kuigi mõned rafineerimistehased on rünnakutes kannatada saanud, on peamiseks probleemiks konflikti tõttu suletud transporditeed. Kui vähesed erandid välja arvata ei pääse tankerid läbi Hormuzi väina, mis on Pärsia lahest väljumise peamine värav.

Euroopasse jõudmiseks on laevad sunnitud sõitma pika ringiga ümber Aafrika, kuna Jeemenis tegutsevad ja Iraani toetatud huthi mässulised kontrollivad pääsu Punasesse merre ja Suessi kanalisse.

Lisaks on mitmed diislikütust tootvad rafineerimistehased suletud korraliseks hoolduseks, sealhulgas Neste tehas Porvoos. „Neste tehase tähtsus omaette ei ole kuigi suur. Kuid kui tootest on puudus, mõjutab hinda kõik,” ütleb energiafirma St1 naftatoodete osakonna juht Timo Jokinen.

Diislikütuse hind hakkas maailmaturul tõusma juba juulis, pärast Iraani ja USA vaheliste rahuläbirääkimiste nurjumist. Sellest ajast peale on hinnad Soome tanklates pidevalt tõusnud.

Veebilehe polttoaine.net andmetel ulatus diislikütuse hind paljudes tanklates kolmapäeval juba 2,50–2,60 euroni liitri kohta.

Hinnad erinevad siiski märkimisväärselt sõltuvalt asukohast, konkurentsi olukorrast ja isegi nädalapäevast. Kalenoja sõnul on kütusehinnad tavaliselt kõige kõrgemad nädalavahetusel, samas kui nädala keskel võib leida madalamaid hindu.

Sellest hoolimata oli teenuses kajastatud madalaim hind kolmapäeval üle 2,20 euro liitri kohta. Diislikütus on nüüd selgelt kallim kui mõlemad bensiinisordid, hoolimata sellest, et sellele kehtivad madalamad maksud.

Maailmaturu hinna tõus ei kajastu täielikult Soome tanklahindades, kuna maksud moodustavad suure osa kütuse hinnast. Kalenoja sõnul moodustavad aktsiisid ja käibemaks praegu umbes 40 protsenti diislikütuse koguhinnast. Bensiini puhul on see osakaal 50 protsenti.

Kas diislikütuse hind tõuseb veelgi?

Ekspertide hinnangul sõltub see eelkõige sellest, kas Pärsia lahe piirkonnas ja Ukrainas saavutatakse rahu. Väljavaated selles osas pole kuigi paljulubavad. Teisalt on mitmesugused riskid – näiteks naftahinnaga seotud riskid – juba maailmaturu hindadesse sisse arvestatud.

Naftahind on viimase nädala jooksul samuti järsult tõusnud, pärast seda, kui Iraan kahjustas Saudi Araabiat läbivat suurt naftajuhet.

St1 esindaja Jokineni sõnul ähvardab Euroopa diislikütuse varustust veel üks oht. Kuna import Venemaalt ja Pärsia lahe piirkonnast on peaaegu täielikult lakanud, on Euroopa importinud suures koguses diislikütust Ameerika Ühendriikidest.

Rekordkõrgete diislikütuse hindade pärast muretsevad ameeriklased on käinud välja idee kehtestada ekspordikeeld. „See oleks Euroopa jaoks suur probleem,” ütles ta.

Diislikütuse hinna tõus ei mõjuta vaid sisepõlemismootoriga sõidukite omanike rahakotti. Kalenoja sõnul tähendab kütusehinna tõus kolmandiku võrra ettevõtete kogukulude kasvu keskmiselt umbes poole protsendi võrra.

Ekspordiettevõtete jaoks on veokulude tõusu mõju suurem ja see kahjustab nende konkurentsivõimet, kuna transpordivahemaad Soomest sihtturgudeni on tavaliselt pikad.

Lisaks diislikütusele on järsult kallinenud ka raske kütteõli, mida kasutavad peamiselt kaubalaevad – selle hind on alates Pärsia lahe kriisi algusest tõusnud koguni 70 protsenti. „Sõjaolukord on kergitanud meretranspordi veohinnad rekordtasemele. Raske kütteõli hind on tõusnud, laevateed on pikenenud ning kindlustuskulud kasvanud rahutuste ja kaubalaevastiku vastu suunatud rünnakute tõttu,” märgib Kalenoja.

Loe allikast edasi