Voltri selgitas, et järgmise nädala teisipäeval aset leidev hoiatusstreik on viimane abinõu, millega antakse märku vajadusest viia haridustöötajate alampalk konkurentsivõimelisele tasemele ehk järgmise aasta prognoositud keskmise palgaga ühele tasemele – 2312 eurole.

“Kuna meie läbirääkimised ei ole piisavalt edukalt kulgenud, on õpetajaskond leidnud, et ainult sõnadest ei piisa ning läbirääkimiste ja kõnekoosolekute abil ei taheta meid kuulata. Seetõttu otsustasime, et kuna riigieelarvet alles koostatakse, on praegu viimane aeg seda hoiatustreiki teha. Meile teadaolevalt paneb vabariigi valitsus ka järgmisel nädalal veel riigieelarvet kokku,” sõnas Voltri.

Voltri sõnul on valitsuses andnud märku, et suure tõenäosusega ja praeguse seisuga lubatud eesmärgile isegi ei läheneta. “Siis leidis õpetajaskond, et peame sellele kuidagi kiiresti reageerima. Tegime otsuse, et reageerida tuleb nüüd ja kohe,” lisas Voltri.

Voltri sõnul on seadusest tulenevalt hoiatusstreigi etteteatamisaeg kolm päeva ning selle kestus piiratud ühe tunniga. Lasteaedades on töö katkestamine kavandatud kella 8–9 ja koolides kella 9–10 vahele. Kuna 2027. aasta palgatingimusi katvaid kollektiivlepinguid pole vastupidiselt EHL-i soovile Eestis sõlmitud, saavad aktsiooniga liituda kõigi haridusasutuste töötajad.

Streigitunni töökorraldusest rääkides rõhutas liidu juht, et streikivad õpetajad ei saa omal initsiatiivil asutuse elukorraldust muuta.

“Streikijate pädevuses ei ole seda otsustada. Kui on teatatud, et haridusasutuses toimub streik, ei ole streikijatel õigust ega pädevust anda suuniseid teistele töötajatele, õpilastele, lastele või lastevanematele, mida nemad peaksid sel ajal tegema. Seda saab otsustada ikkagi haridusasutuse pidaja koos asutuse juhiga,” lausus Voltri.

“Kui on teada, et enamik töötajaid streigib, tuleb väga kriitiliselt mõelda, kas on võimalik laste ja noorte turvalisust tagada või on mõistlikum teatada lastele ja lastevanematele, et sel päeval avatakse asutus hiljem,” rääkis Voltri.

Küsimusele, mis pilguga vaatavad haridustöötajad segadusele kaitsekulutustega, mis on tinginud kärped kõigis teistes valdkondades, sõnas Voltri, et kuigi haridustöötajad mõistavad riigikaitse vajalikkust, ei tohi ülejäänud ühiskonda ja siseturvalisust hooletusse jätta.

“Loomulikult me saame aru, et rahvusriigi säilimiseks on vaja meie riiki kaitsta, siin ei ole kahtlustki. Kui kogu ühiskond pingutab selle nimel, et kaitsele aina suuremaid summasid eraldada, tuleb väga kriitiliselt ja põhjalikult vaadata, kuhu ning kuidas seda raha kulutatakse. Samas ei saa me ülejäänud riiki päris pausile panna ega unustada, et oluline on ka siseturvalisus, sealhulgas haridus,” lausus Voltri.

Voltri lisas, et kui lasta haridusel samal ajal känguda, saavad valeteooriad ja manipuleerimine harimata inimeste seas lihtsamini levida, mis on omakorda oht siseturvalisusele.

“Kui meil ei ole enam häid ja kvalifitseeritud õpetajaid ega haritud inimesi, ei ole sealt tulenevalt loota ka mingit majanduskasvu. Varsti ei ole siin enam mõtet midagi välisvaenlase eest kaitsta, kui inimesed lähevad hariduse ja majanduse puudumise tõttu ära. Me vaatame väga murelikult, kuidas kaitsevaldkonda suunatud rahadega ümber käiakse. Riigi kaitsmine on oluline, kuid raha kasutamine peab olema läbipaistev ja otstarbekas,” rõhutas Voltri.

Haridustöötajate liit loodab, et valitsus võtab hoiatusstreiki kuulda ja edasisi, pikemaid protestiaktsioone ei ole vaja ette võtta.