1997 – esitleti Tartu logo.
Logo autor on kunstnik Tiina Viirelaid ja sellel on kaks kuju: kahevärviline (tume ultramariin ja särav türkiis) ja mitmevärviline (tumesinine, punane, roheline ja oranž). Logol on kujutatud Tartu ülikooli peahoone sambaid ja Emajõe motiivi.
Logo autor Tiina Viirelaid kommenteeris 1997. aastal Tartu Postimehele oma loomingut järgmiselt: «Tartu ei ole mujal maailmas nii tuntud, et kujutada logol mõnd maja või mälestusmärki, mis meile endile on tähtis. Seetõttu pidasin olulisemaks kinnistada Tartu nime. Et Tartu on noorte linn, ei saanud logo teha liiga tõsist.»
17. septembri sündmused Eestis:
1888 – tegevusloa sai esimene Põhja-Eestis asuv põllumeeste selts – Tallinna Eesti Põllumeeste Selts.
1918 – Tallinnas alustas Eesti Tehnika Seltsi erikursus (hilisem Tallinna Tehnikum).
1919 – Vabadussõda: Pihkvas algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel.
1925 – Otepää ümbruskonnas algasid suured kaitseväe õppused: osa võttis 8000 meest, mitmed lennukid, soomusrongid ja tankid.
1933 – Tartus avati Vabadussõja mälestussammas «Kalevipoeg».
1933 – toimus esimene mootorrataste Eesti Suursõit ehk TT (Tourist Trophy).
1941 – teine maailmasõda: Saksa väed viisid lõpule Muhu vallutamise.
1941 – teine maailmasõda: Saksa väed tungisid Saaremaale.
1944 – Eesti NSV ülemnõukogu presiidium võttis vastu maareformi seaduse kõigi aastatel 1940–1941 natsionaliseeritud maade taasriigistamise kohta. Endisele omanikule tohtis jätta kuni 20 (varem 30) hektarit. Lisaks kuulusid riigistamisele «rahvavaenlaste» maad ja need, mis olid jäänud peremeheta.
1982 – Tartus avati Ludvig Puusepa monument.
1991 – Eesti võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.
1997 – esitleti Tartu logo.
1991– Eesti võeti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OESC) liikmesriigiks.
2008 – kuulutustelehe Soov paberil ilmumine lõpetati ja edaspidi jätkati internetiportaalina.
2010 – Helsingis avati Eesti Maja – Viro Keskus, kus hakkasid tegutsema olulisemad Eesti-Soome kultuuri-, haridus-, turismi- ja majandussuhteid korraldavad organisatsioonid.
2018 – Tallinna Tehnikaülikool hakkas rahvusvahelises turunduses kasutama lühendit TalTech.
2020 – AS Elering avas Läänemaal Ääsmäe-Rohuküla ja Risti-Virtsu maantee ristmiku ääres kõrgepingeliin disainmasti Soorebane, millel on kõrgust 45 meetrit ja mis kaalub 38 tonni.
Ja maailmas:
1394 – Charles VI andis käsu juudid Prantsusmaalt välja ajada.
1630 – asutati Boston.
1631 – Kolmekümneaastases sõjas lõi Rootsi Breitenfeldi lahingus Püha Rooma riiki.
1775 – Ameerika iseseisvussõda: Fort St. Jeani lahinguga algas Ameerika vägede invasioon Kanadasse.
1778 – USA sõlmis lepingu delavaaridega ehk esimese ametliku lepingu indiaanlastega.
1787 – Philadelphias kirjutati alla USA põhiseadusele.
1809 – Fredrikshamni rahuga lõppes Vene-Rootsi sõda. Soome läks Venemaa valdusse.
1862 – Antietami lahing, veriseim ühe päeva kestnud lahing Ameerika kodusõjas.
1939 – Taisto Mäki jooksis esimesena 10 kilomeetrit ajaga alla 30 minuti.
1976 – valmis esimene kosmosesüstik Space Shuttle Enterprise. Süstik oli mõeldud üksnes katselendudeks, sellel puudusid mootorid ja kuumakaitse.
1978 – Iisrael ja Egiptus kirjutasid alla Camp Davidi paktile.
1980 – pärast nädal aega kestnud streike Gdański Vladimir Lenini
More laevatehases asutati ametiühinguliikumine Solidaarsus.
1980 – Paraguays Asunciónis tapeti endine Nicaragua president Anastasio Somoza Debayle.
1983 – Vanessa Williamsist sai esimene mustanahaline Miss America.
1988 – Soulis avati 1988. aasta suveolümpiamängud.
1991 – Eesti, Läti, Leedu, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Marshalli saared ja Mikroneesia võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeteks.
1991 – Internetti jõudis esimene Linuxi kernel 0.01.
2001 – pärast 11. septembri terrorirünnakuid avati 17. septembril uuesti New Yorgi aktsiabörs. See oli pärast suurt depressiooni pikim aeg, mil börs oli suletud.
2006 – Alaskal hakkas pärast enam kui 10 000-aastast vaikimist purskama Fourpeakedi vulkaan.
2008 – europarlament avas oma tegevust kajastava internetitelejaama, mis hakkas edastama teiste liikmesriikide keelte kõrval saateid ka eesti keeles.
2011 – Ameerika Ühendriikides sai alguse protestiaktsioon Occupy Wall Street, mis oktoobriks oli levinud 82 riiki.
2022 – Kasahhi pealinn nimetati taas Astanaks (20.03.2019 muudeti Astana nimi Nur-Sultaniks).
2024 – Iisrael sooritas Hezbollah’ juhtide vastu piiparirünnaku, järgmisel päeval (18.09) pani Iisrael plahvatama raadiosaatjad. Kokku tapeti 39 inimest ja vigastada sai üle 3400 inimese.
2024 – samurai-seriaal «Shogun« võitis 18 Emmy auhinda, varem polnud ükski teine seriaal ühe hooaja eest nii palju Emmysid saanud.
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
17. september on Gregoriuse kalendri 260. (liigaastal 261.) päev. Juliuse kalendri järgi 4. september (1901–2099).
Sündmused
- 1888 – esimene Põhja-Eestis asuv põllumeeste selts – Tallinna Eesti Põllumeeste Selts – sai tegevusloa.[1]
- 1918 – Tallinnas alustas tegevust Eesti Tehnika Seltsi erikursused (hilisem Tallinna Tehnikum).[1]
- 1919 – Vabadussõda: Pihkvas algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel.
- 1925 – Otepää ümbruskonnas algasid suured kaitseväe õppused: osa võttis 8000 meest, mitu lennukit, soomusrongid ja tankid.[1]
- 1933 – Tartus avati Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg".[1]
- 1933 – toimus esimene mootorrataste Eesti Suursõit ehk TT (Tourist Trophy).[2]
- 1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed viisid lõpule Muhu vallutamise.
- 1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed tungisid Saaremaale.
- 1944 – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium võttis vastu maareformi seaduse kõigi aastatel 1940–1941 natsionaliseeritud maade taasriigistamise kohta. Endisele omanikule tohtis jätta kuni 20 (varem 30) hektarit. Lisaks kuulusid riigistamisele "rahvavaenlaste" ja peremeheta jäänud maad.[3]
- 1982 – Tartus avati Ludvig Puusepa monument.
- 1991 – Eesti võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.[4]
- 1997 – esitleti Tartu logo.
Maailmas
- 1171 – paavst Alexander III kirjutas Taani usklikele ette toetada piiskop Fulcot.
- 1394 – Charles VI andis käsu juudid Prantsusmaalt välja ajada.
- 1630 – asutati Boston.
- 1631 – Kolmekümneaastases sõjas lõi Rootsi Breitenfeldi lahingus Püha Rooma riiki.
- 1775 – Ameerika iseseisvussõda: Fort St. Jeani lahinguga algas Ameerika vägede invasioon Kanadasse.
- 1778 – USA sõlmis lepingu delavaaridega, esimese ametliku lepingu indiaanlastega.
- 1787 – Philadelphias kirjutati alla USA põhiseadusele.
- 1809 – Fredrikshamni rahuga lõppes Vene-Rootsi sõda. Soome läks Venemaa valdusse.
- 1862 – Antietami lahing, veriseim ühe päeva kestnud lahing Ameerika kodusõjas.
- 1871 – avati kaheksa kilomeetri pikkune Mont Cenisi tunnel, esimene suur tunnel läbi Alpide.
- 1894 – Hiina-Jaapani sõja suurim merelahing Yalu jõel.
- 1939 – Teine maailmasõda: Nõukogude Liidu väed e Punaarmee tungis Poolasse.[5]
- 1939 – Taisto Mäki jooksis esimesena 10 kilomeetrit ajaga alla 30 minuti.
- 1965 – India-Pakistani sõjas peeti Chawinda lahing, mis on üks suuremaid tankilahinguid läbi aegade.
- 1976 – valmis esimene kosmosesüstik Space Shuttle Enterprise. Süstik oli mõeldud üksnes testlendudeks, sellel puudusid mootorid ja kuumakaitse.
- 1978 – Iisrael ja Egiptus kirjutasid alla Camp Davidi paktile.
- 1980 – pärast nädal aega kestnud streike Poolas Gdański Vladimir Lenini More nimelises laevatehases asutati ametiühinguliikumine Solidaarsus.[6]
- 1980 – Paraguays Asunciónis tapeti endine Nicaragua president Anastasio Somoza Debayle.
- 1983 – Vanessa Williamsist sai esimene mustanahaline Miss America.
- 1988 – Seoulis avati 1988. aasta suveolümpiamängud.[7]
- 1991 – Eesti, Läti, Leedu, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Marshalli Saared ja Mikroneesia võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeteks.
- 1991 – Internetti jõudis esimene Linuxi kernel (versioon 0.01).
- 2001 – pärast 11. septembri 2001 terrorirünnakuid avati uuesti New Yorgi aktsiabörs. See oli pärast ülemaailmset majanduskriisi pikim aeg, millal börs oli suletud.
- 2006 – Alaskal hakkas pärast enam kui 10 000-aastast vaikimist purskama Fourpeakedi vulkaan.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 17. septembril
- 1743 – Nicolas de Condorcet, prantsuse filosoof ja matemaatik
- 1826 – Bernhard Riemann, saksa matemaatik
- 1832 – Sergei Botkin, vene arst
- 1857 – Konstantin Tsiolkovski, vene raketiteoreetik ja visionäär
- 1860 – Mihkel Martna, eesti poliitik ja ajakirjanik
- 1886 – Anton Irv, Eesti Vabadussõja kangelane
- 1899 – Mihkel Jürna, eesti kirjanik ja tõlkija
- 1904 – Jürgen Kuczynski, saksa ajaloolane ja sotsiaalteadlane
- 1906 – Junius Richard Jayawardene, Sri Lanka poliitik
- 1908 – Anna Ekston, eesti koreograaf
- 1909 – Johannes Bleive, eesti helilooja
- 1913 – Mira Lobe, Austria lastekirjanik
- 1916 – Mary Stewart, inglise kirjanik
- 1918 – Chaim Herzog, Iisraeli poliitik
- 1920 – Bernd Nielsen-Stockeby, baltisaksa ajakirjanik
- 1921 – Virgilio Barco Vargas, Colombia president
- 1922 – Agostinho Neto, Angola poliitik
- 1922 – Leo Normet, eesti helilooja ja muusikateadlane
- 1923 – Hank Williams, USA kantrilaulja
- 1925 – Peter Ladefoged, Briti foneetik
- 1926 – Jean-Marie Lustiger, juudi päritolu Prantsuse katoliku vaimulik
- 1926 – Viktor Palm, eesti keemik ja poliitik
- 1927 – Ago Aaloe, eesti geoloog
- 1935 – Ken Kesey, ameerika kirjanik
- 1939 – Vladimir Menšov, vene filmirežissöör
- 1939 – Astrid Relve, eesti kuuldemängulavastaja
- 1941 – Lembit Annus, Eesti ajakirjanik ja poliitik
- 1941 – Bob Matsui, USA poliitik
- 1941 – Hille Tänavsuu, eesti ajakirjanik
- 1946 – Heimar Lenk, Eesti ajakirjanik ja poliitik
- 1954 – Georg Sootla, eesti politoloog
- 1957 – Andris Piebalgs, Läti poliitik ja diplomaat
- 1958 – Janez Janša, Sloveenia poliitik
- 1977 – Rasmus Kagge, eesti ajakirjanik
- 1985 – Aleksandr Ovetškin, Venemaa jäähokimängija, vasakäär
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 17. septembril
- 1944 – Eugen Habermann, eesti arhitekt
- 1948 – Ruth Benedict, USA antropoloog ja kirjanik
- 1964 – Richard Hugo Kaho, eesti bioloog, Tartu Ülikooli rektor 1938–1940, Riiginõukogu liige
- 1994 – Karl Popper, briti filosoof
- 1997 – Jan Peder Syse, Norra poliitik
- 2007 – Arvo Alas, eesti tõlkija ja diplomaat
- 2016 – Charmian Carr, Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja laulja
Pühad
- ...
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 3 4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 154 - ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ "Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 9. septembril 2017.
- ↑ "Eesti ÜROs | Välisministeerium". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2016. Vaadatud 23. juulil 2016.
- ↑ 17 September 1939 – the Soviet invasion of Poland
- ↑ Solidarity Gdansk Poland
- ↑ Australian Olympic Committee: Seoul 1988
Related Posts
TÄNA AJALOOS, 16. september ⟩ Hitler andis käsu Eesti maha jätta
