Eesti muuseumiühing palub 2027. aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia otsustes arvestada kolme muuseumivaldkonna jaoks väga olulise prioriteediga: laste ja noorte kultuurile ligipääsu tagamist, muuseumitöötajate palkade tõstmist ning Eesti kultuuripärandi säilitamiseks vajalike pärandihoidlate rajamist.
Kultuuriranitsa toetus 52 eurot õpilase kohta
Muuseumiühing leiab, et igal Eesti kooliõpilasel peab olema võimalus külastada õppeaasta jooksul õppekavaga seotult viie peamise kultuurivaldkonna asutust: teatrit, muuseumi, kunstinäitust, kontserti ja kino. Lapse ligipääs kultuurile ei tohi sõltuda tema elukohast, pere rahalistest võimalustest ega kooli võimest katta transpordi- ja piletikulusid.
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb muuseumiühingu hinnangul suurendada kultuuriranitsa toetust 52 euroni õpilase kohta. Meetme vajalik kogueelarve oleks 9,5 miljonit eurot aastas, millest 7,1 miljonit eurot oleks mõeldud põhikooliõpilastele ja 2,4 miljonit eurot keskhariduse taseme õppuritele.
Muuseumitöötajate palgaõus ja kultuuritöötaja miinimumi tõus
Muuseumiühing leiab, et ilma konkurentsivõimelise töötasuta ei ole võimalik hoida muuseumides vajalikke teadmisi ega tagada valdkonna järelkasvu. Palgaküsimus ei puuduta üksnes töötajate toimetulekut, vaid otseselt muuseumide võimet täita neile pandud avalikke ülesandeid.
“Kultuuritöötaja riiklik palga alammäär peab säilima ja jõudma vähemalt 90 protsendini Eesti keskmisest palgast. Ühtlasi tuleb tõsta muuseumide palgafondi sellises mahus, et muuseumitöötajate keskmine palk ulatuks vähemalt riigi keskmise palgani. Juhtivas rollis töötajate tasustamisel tuleb arvestada nende lisanduva vastutuse ja kohustustega.”
Pärandihoidlad riigi investeeringute kavasse
Eesti muuseumides säilitatakse ligikaudu 7,1 miljonit museaali, millest 4,6 miljonit kuulub riigile. Avalikkusele on eksponeeritud vaid väike osa kogudest ning 96 protsenti museaalidest paikneb hoidlates. Ligikaudu kaks kolmandikku neist asub praegu tingimustes, mis ei taga nende pikaajalist säilimist. Ruumipuuduse tõttu on mitmed muuseumid pidanud kogude täiendamist piirama või selle peatama.
Sellest tulenevalt palub muuseumiühing võtta riigi investeeringute kavasse Põhja- ja Lõuna-Eesti pärandihoidlad.
Põhja-Eesti pärandihoidla koos Kanuti konserveerimiskeskusega (kavandatud pindalaga 14 700 m²) oleks hinnangulise maksumusega 55 miljonit eurot.
Lõuna-Eesti pärandihoidla, mis hõlmab Eesti Rahva Muuseumi Raadi hoidlate rekonstrueerimist ja juurdeehitust (kavandatud pindalaga 7200 m²) oleks hinnangulise maksumusega 27,4 miljonit eurot.
Muuseumiühing rõhutab, et pärandihoidlad ei ole muuseumide mugavusinvesteering, vaid riigi põhivastutuse täitmiseks vajalik taristu. Nende rajamise edasilükkamine suurendab nii kultuuriväärtuste kahjustumise ohtu kui ka tulevasi kulusid.
