Juuli alguses kutsus Ukraina sõjavägi suure rühma tootjaid katsetama uue põlvkonna püüdurdroone, mis on välja töötatud vastumeetmena Venemaa reaktiivmootoriga ründedroonidele – viimastega on Venemaa viimastel kuudel tekitanud laastavat kahju.

Kahe õppusega kursis oleva allika sõnul ei läinud katsetus aga plaanipäraselt, vahendab Reuters.

Paljusid tõrjedroone osutus keeruliseks juhtida kiirustel, mis kohati ületasid 400 kilomeetrit tunnis. Allikate sõnul kukkusid mõned neist lähedalasuvatele põldudele ja metsadesse.

See õppus rõhutas probleeme, millega Ukraina silmitsi seisab, liikudes vastu järjekordsele talvele ilma piisava Lääne õhutõrjeta Venemaa ballistiliste rakettide tõrjumiseks ning omamata selget vastust Moskva kiirematele ja võimsamatele droonidele.

Reutersi nähtud Ukraina sõjaväe andmetel suurendas Venemaa tänavu suvel kolme kuu jooksul reaktiivmootoriga droonide kasutamist ligikaudu kuuekordselt.

Kiire tehnoloogilise innovatsiooniga iseloomustatud konfliktis võib kahe kuuga palju muutuda. Kuid reedel kurtis üks kõrgem Ukraina väejuht avalikult, et Kiiev jääb reaktiivmootoriga droonide vallas vastasele alla.

„Reaktiivdroonide puhul lasime initsiatiivi taas täielikult käest – see on fakt,” ütles 3. armeekorpuse asekomandör Maksõm Žorin sõnumirakenduses Telegram.

„Venelased on käivitanud reaktiivmootoriga Shahed-droonide masstootmise ja kasutamise, kuid meie ei tea isegi, kuidas neile vastu astuda,” sõnas ta.

Ukraina õhuväe ülema asetäitja Juri Tšerevašenko tunnistas, et kiiremate tõrjedroonide arendamine on keeruline, kuid märkis, et Ukraina on lähedal mitmete odavate ja masstoodetavate lahenduste kasutuselevõtule.

„Olen veendunud, et peagi on meil olemas relvaklass, mis suudab tõhusalt võidelda reaktiivmootoriga mehitamata õhusõidukitega,” ütles ta Reutersile.

Venemaa reaktiivdroonide tootmise kiire laiendamine on võimaldanud tal rünnata Ukrainat – ja eriti Kiievit – tohutu hulga relvadega, mida nende suure kiiruse tõttu on palju raskem alla tulistada kui varasemaid kolbmootoriga mudeleid.

Pärast seda, kui Venemaa hakkas 2022. aastal Ukraina suunas välja saatma tuhandeid odavaid propelleriga Shahed-droone, töötas Kiiev välja üha tõhusamaid meetodeid nende hävitamiseks, viies allatulistamise määra ligikaudu 90 protsendini.

Moskva vastas sellele droonide kiiruse suurendamisega – see on järjekordne samm tehnoloogilises võidujooksus, mis on kujundanud lahinguvälja peaaegu viis aastat kestnud sõja vältel.

See muutus toimub ajal, mil Venemaa jätkab lakkamatult palju võimsamate ballistiliste rakettide kasutamist, samas kui Ukraina maadleb nende tõrjumiseks vajalike moodsate püüdurrakettide nappusega.

Ukraina sõjaväeluure hinnangul toodab Venemaa juba umbes 3000 reaktiivmootoriga drooni kuus. Mõned neist meenutavad kolmnurksete tiibadega Shahed-droone, teistel on aga silindrikujuline kere ja väikesed tiivad, sarnanedes pigem tiibrakettidega.

Andmed näitavad, et juunis saatis Venemaa teele ligikaudu 450 drooni kiirusega 240–500 kilomeetrit tunnis, kuid augustis kasvas see arv umbes 2850-ni. Tüüpiline Shahed-tüüpi droon – odav Iraani disainil põhinev kolbmootoriga ründedroon – lendab kiirusega alla 200 km/h.

Kõige enam rünnati pealinna Kiievit ja seda ümbritsevat piirkonda, andmete kohaselt langes nende arvele ligi viiendik kõigist teele saadetud droonidest.

Tšerevašenko sõnul on rünnakute raskuspunkt langenud Kiievile ja selle ümbrusele ning Musta mere sadamalinnale Odessale, mis on Ukraina meritsi toimuva ekspordi peamine sõlmpunkt.

„Edaspidi selliste droonide osakaal rünnakutes kasvab,” ütles Tšerevašenko. Tema sõnul ulatub mõnes rünnakus reaktiivmootoriga droonide osakaal juba üle 70 protsendi.

Viimastel nädalatel on reaktiivmootoriga droonid tabanud sihtmärke Kiievi kesklinnas. „Nende droonide peamine oht seisneb selles, et need on juhitavad – see tähendab, et operaatori käsul saavad need muuta oma lennutrajektoori ja -kõrgust,” ütles Tšerevašenko.

Ametnike ja sõjandusanalüütikute hinnangul juhiti käsitsi seda drooni, mis tabas eelmisel nädalal Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) peakorterit, tabades ülima täpsusega teenistuse juhi kabinetti.

Organisatsiooni Center for a New American Security vanemteadur Samuel Bendett märkis, et sõda Ukrainas on pidev „mõõga ja kilbi” heitlus, kus vastane reageerib kiiresti igale uuele võimekusele ja uuendusele vastumeetmetega.

„Venemaa praegune eelis väheneb aja jooksul tänu Ukraina vastumeetmetele – kiiretele ja odavatele püüduritele, mis suudavad reaktiivmootoriga droone sihikule võtta,” ütles ta.

Eelmisel aastal iga kuu välja lastud tuhandete Shahed-tüüpi droonide vastu töötas Ukraina välja tõrjedroonid, mis maksavad tavaliselt alla 2000 dollari ja mis suutsid alla tulistada suure osa saabuvatest droonidest.

Need relvad ei suuda aga reaktiivdroonidega sammu pidada. Tõrjedroonide üksuse ülem Borõs Dolõna ütles, et mõnikord on võimalik tabada teatud reaktiivmootoriga droonide mudeleid, kui need manööverdamiseks aeglustavad. Kuid ta hoiatas, et Venemaa on juba kasutusele võtnud ja täiustamas pardasüsteeme, mis tuvastavad lähenevaid objekte ja kiirendavad automaatselt.

Ukrainas on juba üle tuhande väljaõppinud püüdurdroonide meeskonna. Ettevõtted kiirustavad kiiremate püüdurite valmistamisega, millest mõned töötavad ise reaktiivmootoriga, kuid nagu juulikuine testi ebaõnnestumine näitas, on edusammud vaevalised.

President Volodõmõr Zelenski on öelnud, et reaktiivmootoriga droonide püüduritega tegeleb üle 60 Ukraina ettevõtte, kuigi vaid käputäis on tulemusi näidanud. Üks Ukraina droonitööstuse allikas ütles, et mõned prototüübid võivad olla liiga suured ja aeglased lahingus kasutamiseks, kus kiirelt liikuvate sihtmärkide tabamise võimalused on lühikesed.

Ametnike ja ekspertide sõnul on üheks paljulubavamaks lahenduseks uue põlvkonna odavad juhitavad raketid. Ukraina kallite Lääne päritolu õhutõrjerakettide varud on piiratud ning need polnud algselt mõeldud reaktiivmootoriga droonide massrünnakute tõrjumiseks.

Tšerevašenko sõnul on osa uutest rakettidest juba katsetamisel ning need tulevad märgatavalt odavamad kui droonid, mille allatulistamiseks need mõeldud on.

Varem suutis Ukraina osa Vene droone kõrvale juhtida, söötes neile ette valesid GPS-andmeid, kuid droonitööstuse allikas märkis, et paljud reaktiivdroonid kasutavad täiustatud 16-kanalilisi antenne, mis muudab need häirimise ja signaali katkestamise suhtes väga vastupidavaks.

Kaitseettevõtte Fly Group Ukraine arendusjuht Anatoli Hraptšinski ütles Reutersile, et üksikutest süsteemidest enam ei piisa ning lahendus peitub võrgupõhises lähenemises, kus mitu seadet toimivad ühtse „organismina”, et vaenlase navigatsioonisüsteeme segadusse ajada.

„Droon arvab endiselt, et lendab sihtmärgi suunas, kuid selle autopiloot, tuginedes valedele koordinaatidele, muudab järk-järgult ise kurssi ja suunab drooni linnadest eemale ohututesse piirkondadesse,” lausus ta.

Droonitööstuse allikas märkis, et tänapäevaseid püüdurdroone – kuigi need on sihtmärkidest aeglasemad – saab kohandada ründama otse eest, selle asemel et neid tagantpoolt jälitada. See eeldaks tehisintellektil põhinevaid sihtimissüsteeme, mis suudaksid täpselt välja arvutada läheneva drooni lennutrajektoori.

Tšerevašenko sõnul on juba toimunud edukaid otserünnakuga püüdmisi, kus kasutati nii automaatset juhtimistarkvara kui ka käsitsi juhitavaid droone. Kuigi tehnoloogia vajab enne laiaulatuslikku kasutuselevõttu veel edasiarendamist, esindab see tema hinnangul õhutõrje tulevikku.

Praegu lasub aga suur osa koormast sõjalennukitel, mis on piisavalt kiired, et reaktiivmootoriga droonidega sammu pidada. „Õhk-õhk”-tüüpi rakettide vähenevad varud sunnivad piloote üha sagedamini lootma pardakahuritele – see on ohtlik taktika, millega kaasneb kokkupõrkerisk drooni rusudega.

Loe allikast edasi