Naftatööstuse juhid on juba varem hoiatanud, et Hormuzi väina pikaajaline sulgemine võib põhjustada rafineeritud kütuste, eelkõige diisli, puudujäägi. Nüüd väidavad töösturid, et see kriis ongi käes, vahendas The Wall Street Journal. 

Naftavarud on juba kuid vähenenud ning rünnakud Lähis-Idas on häirinud olulist Saudi Araabia naftataristut, vähendades pakkumist veelgi. Analüütikute hinnangul jäi viimase naftajuhtme rünnaku tõttu turult eemale vähemalt 2,5 miljonit barrelit naftat päevas.

“Kõik need mehhanismid aitasid leevendada hinna- ja tarneriske. Nüüdseks on need võimalused suures osas ammendunud ja süsteemis pole kaugeltki enam selliseid puhvreid nagu kriisi alguses,” ütles naftahiiglase Chevron tegevjuht Mike Wirth möödunud reedel Texases Austinis toimunud energiakonverentsil.

Wirthi sõnul ei ole praegu näha, et naftahinnad hakkaksid lähiajal langema. “Tahaksin väga öelda, et näen mingeid märke olukorra leevenemisest, kuid praegu on seda raske uskuda, ütles Wirth. 

Energiaeksperdid märgivad, et kuna hetkel pole Iraani konfliktile lahendust näha, võib olukord kontrolli alt väljuda. Diislikütuse hind on tõusnud rekordilise 6,23 dollarini galloni (3,79 liitrit) kohta. Bensiini hind, mis suvel langes alla nelja dollari piiri, on taas kerkinud 4,32 dollarini. 

Trumpi administratsioon samas väidab, et energiatarned Lähis-Idas taastuvad ja kütusehinnad hakkavad tanklates langema. 

USA siseminister  Doug Burgum ütles esmaspäeval Houstonis toimunud G20 üritusel, et hinnad olid eelmise administratsiooni ajal niikuinii nii kõrged. Burgumi sõnul ajas endine president Joe Biden More energiatootmist vähendavat poliitikat. USA siseministri ülesandeks on vastutada föderaalmaade ja loodusvarade haldamise eest, millega tema töövaldkond erineb suuresti siseministeeriumi vastutusalast Euroopa riikides. 

“Kui soovite hindadest kirjutada, siis lisage kindlasti sõna ajutine, sest tegemist on ajutise probleemiga,” rääkis Burgum. 

Ajaleht The Wall Street Journal toob välja, et Valge Maja saab hindade leevendamiseks kasutada peamiselt kaht hooba. Üheks võimaluseks on Venezuela tootmise suurendamine, samuti saab suurendada kodumaist tootmisvõimsust.

Energeetikasektori juhid ja Valge Maja ametnikud kinnitavad, et on alates konflikti puhkemisest pidanud pidevat dialoogi energiasektori olukorra üle. Naftahiiglaste juhid suhtlevad pidevalt ka energeetikaminister Chris Wrightiga.

Siiski märkis Wirth, et tema viimane vestlus Trumpiga leidis aset 3. augustil. Toona kritiseeris Trump sotsiaalmeedias Wirthi, kuna too polnud tunnustanud administratsiooni panust naftatööstuse heasse käekäiku. Lisaks nõudis Trump, et Chevron ja teised naftahiiglased langetaksid tanklates hindu.

Mõned töösturid ja analüütikud tunnistavad veel, et on viimastel nädalatel, mil USA ja Iraani konflikt on taas ägenenud, muutunud murelikuks.

“Tavaliselt on läbirääkimistel eelis sellel poolel, kelle kasuks töötab aeg ja on valmis näitama üles kannatlikkust. Iraani rahvas on  juba aastakümneid palju kannatanud,” ütles Austinis toimunud konverentsil energiasektorile keskendunud investeerimisfirma Quantum Capital Groupi asutaja ja tegevjuht Wil VanLoh. 

The Wall Street Journal toob veel välja, et globaalsele puudusele aitab osaliselt kaasa ka Hiina. Maailma suurim naftaimportija kattis mitu kuud ligi poole oma päevasest tarbimisest olemasolevate toornaftavarude arvelt. Analüütikute sõnul on riik aga viimastel nädalatel taas suurendanud oste rahvusvahelistelt tarnijatelt.

USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on viimase kolme nädala jooksul tõusnud 19 protsenti ja kerkinud 104 dollarini barreli kohta. Trump jätkab samal ajal Iraanile majandusliku surve avaldamist, kuid on välistanud maavägede saatmise piirkonda.

Burgum lükkas esmaspäeval tagasi ka väited, nagu kaaluks Valge Maja USA-st pärinevate rafineeritud naftatoodete, sealhulgas diislikütuse, ekspordi ajutist keelustamist.

“Teeme kõik, mis aitab hindu koduturul soodsamaks muuta. Kuid me tegutseme arukalt ega lähtu lihtsalt ideest, et kui lõpetame ekspordi, siis see mõjutab kuidagi võluväel hindu,” ütles Burgum.