
Euroopa Komisjon võttis täna vastu töötajate õiglase liikuvuse ettepanekud, et tagada kõigile ELis sotsiaalsed õigused, olenemata sellest, kus nad otsustavad elada ja töötada.
Töötajad saaksid edaspidi nõuda ja tõendada oma sotsiaalkindlustus- ja tervisekindlustusõigusi kõikjal ELis. Kus kutseala on reguleeritud, saavad nad lasta oma kvalifikatsiooni ka ametlikult tunnustada. Uued eeskirjad kaitsevad liikuvaid töötajaid paremini kuritarvitamise eest ning kõrvaldavad aeglased ja keerukad haldusmenetlused, mis takistavad ettevõtetel talente värvata või teenuseid osutada. Ka liikmesriikide ametiasutused saavad teha töötajate õiguste jõustamisel ja pettuste vastu võitlemisel tõhusamat koostööd.
Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Ühtsest turust peab saama ka tõeline oskuste turg, mis pakub töötajatele ja ettevõtjatele rohkem võimalusi. Just see ongi ettepanekute eesmärk – vähendada takistusi, et kasutada maksimaalselt ära Euroopa talente ja meelitada ligi veelgi rohkem võimekaid inimesi. Tänu lihtsamale korrale ja tõhusamale jõustamisele liiguvad oskused, kvalifikatsioonide tunnustamine ja töötajate kaitse sujuvalt üle piiride. Sellest võidavad kõik.”
Kui ettepanekud heaks kiidetakse, toob see 2040. aastaks kasu hinnanguliselt 6 miljardit eurot. Ettevõtjad, töötajad ja ametiasutused hoiavad kokku tänu kutsekvalifikatsioonide kiiremale tunnustamisele ja sotsiaalkindlustusdokumentide reaalajas kontrollimisele, samuti tänu pettuste tõhusamale vältimisele.
Dokumentide taotlemine ja kontrollimine muutub täielikult digitaalseks
Kasutusele võetav Euroopa sotsiaalkindlustuspass (ESSPASS) võimaldaks taotleda sotsiaalkindlustusdokumente täielikult veebis, sh Euroopa ravikindlustuskaarti ja lähetatud töötajate puhul vajalikku A1-sertifikaati. ELi digikukru kaudu saaksid teise ELi liikmesriiki kolivad inimesed neid dokumente digitaalselt säilitada ja esitada ning haldusasutused saavad neid kiiresti ja turvaliselt kontrollida. Selline digiruum saab inimestele ja ettevõtetele ELis kättesaadavaks selle aasta lõpuks.
Kiirem piiriülene kontroll säästaks 12 aasta jooksul ettevõtjatele kuni 64 miljonit eurot, tervishoiuteenuste osutajatele 69 miljonit eurot ja tööinspektsioonidele 72 miljonit eurot. Digiallkirjade kasutamine aitaks samal ajavahemikul ära hoida kuni 277 miljoni euro ulatuses pettusi.
Oskuste ja kvalifikatsioonide piiriülene liikumine muutub lihtsamaks
Kvalifikatsioone hakataks väljastama standardses digitaalses vormingus ja need oleksid kättesaadavad ELi digiidentiteedikukru kaudu. See lihtsustab kvalifikatsioonide ehtsuse kontrollimist. Komisjon teeb ka ettepaneku luua uus kvalifikatsioonide võrdlemise vahend, mis kasutab riiklikest kvalifikatsiooniandmebaasidest saadud andmeid. See annab tööandjatele ja töötajatele lihtsa ja tasuta võimaluse liikmesriikide kvalifikatsioonide mõistmiseks ning võrdlemiseks.
Ühtlasi on komisjon teinud ettepaneku ajakohastada reguleeritud kutsealadel kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eeskirju. Kui see muutuks digitaalseks, siis kiireneks oluliselt selliste spetsialistide nagu arstide, õdede, inseneride ja õpetajate piiriülene tunnustamine (kolme kuu asemel viis nädalat) ning samuti muutuks see odavamaks ja turvalisemaks. Samal ajal säiliksid kõrged avaliku ohutuse, tarbijakaitse- ja kutsestandardid.
Ühiste koolitusraamistike kaudu laiendab komisjon automaatset tunnustamist rohkem reguleeritud kutsealadele. Täna võttis komisjon vastu esimese sellise raamistiku füsioterapeutide jaoks, kuna füsioterapeudid on ühed enim ELis liikuvad töötajad.
Uute normidega kehtestatakse ka ühised standardid, millega tunnustada väljaspool ELi omandatud kvalifikatsioone ELi kodanike ja kolmandate riikide spetsialistide puhul, kes töötavad ühtsel turul või taotlevad kvalifikatsiooni tunnustamist välismaalt. Praegu kestavad sellised menetlused keskmiselt 14 kuud, kuid ühiste standarditega lüheneks protsess nelja kuuni, mis vähendaks ühtlasi tööandjate jaoks värbamise halduskulusid kuni poole võrra.
Järgmised sammud
Ettepanekud peavad heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu.
Sotsiaalkindlustusdokumendid on kavas digitaliseerida etapiviisiliselt, alustades A1-sertifikaadist aasta pärast ESSPASSi määruse jõustumist, millele järgneks kolme aasta jooksul Euroopa ravikindlustuskaart ja muud dokumendid.
Kolmandate riikide kvalifikatsioonide tunnustamine lihtsustub järk-järgult kahe aasta jooksul alates õigusaktide vastuvõtmisest. ELi digiidentiteedikukru digikvalifikatsioonid võetakse kasutusele ja reguleeritud kutsealade tunnustamine lihtsustub kolme aasta jooksul.
2024. aastal elas teises ELi liikmesriigis 14 miljonit eurooplast, sealhulgas üle 10 miljoni tööealise inimese (3,9 % ELi tööealisest elanikkonnast). Hiljutises Eurobaromeetri uuringus ütles 18% vastanutest, et nad sooviksid töötada välismaal.
Lisateave