Raporti järgi kasutas Venemaa valitsuse rahastatav küberrühmitus GTG-20006 tehisaru, et automatiseerides tõsta oma tegutsemiskiirust. Rühmitust on seostatud ka Midnight Blizzardiga.

Viimasel on samuti seos Venemaaga ja on teada, et üritas alates 2023. aastast rünnata Microsofti, saamaks ligipääsu meiliaadressidele ning ettevõtte lähtekoodidele.

Üks raportis nimetatud operaator kandis varjunime JackPoterz, kelle töömeetod ja sihtmärkide valik viitasidki Venemaa spionaažile.

Rünnati Ukraina ja Euroopa valitsuste sõjaväeluureasutusi, samuti diplomaatilisi ja kaitseorganisatsioone ning USA välispoliitikaga seotud isikuid. Tehisaru tuli mängu küberrünnakute automatiseerimises, mis hõlmas näiteks arendust, taristu hankimist, õngitsust, juhtserverite kaudu juurdepääsu säilitamist ja andmete väljaviimist.

Samuti jälgiti tehisaru abil, kui hästi suudavad tööriistad tuntud turvasüsteemidele märkamatuks jääda. Kui seda jälginud agendid tuvastasid, et mõni turvalahendus on paigaldatud pahavara avastanud, asuti pahavara autonoomselt muutma ja uuesti kokku panema, et uutest tuvastusmeetoditest mööda hiilida. 

Tehisaru kasutati ka õngitsemiseks (ingl phishing). Õngitsus on küberrünnak, kus petturid mängivad end olevat mõni usaldusväärne asutus ning üritavad nii välja petta inimeste isiklikke andmeid.

Eestis on sellistest tuntumad skeemid näiteks telefonipettused, mille õnge langes ka Eesti kunstnike liit, kes kaotas nii 700 000 eurot.

Samas on ka riigiasutusi rünnatud harpuunimisega (ingl spear phishing), mis tähendab, et isikute valik ei ole mitte suvaline, vaid valitum. Kevadel toimus selline küberrünnak kõrge profiiliga Eesti isikute vastu ning selle taga oli suure tõenäosusega samuti Venemaa.

Juurdluse käigus tuvastati üle 20 organisatsiooni, mida rühmitus kas plaanis rünnata, ründas reaalselt või luuras nende järele. Nende hulgas oli ministeeriume, kaitse- ja luureasutusi, saatkondi ja diplomaatilisi esindusi, mõttekodasid ning kaitsetööstusettevõtteid. 

Sihtmärgid asusid peamiselt Ukrainas ja Euroopas, kuid rünnakud ulatusid ka Lähis-Idasse ning Aasia merendusega seotud valitsusasutusteni.

Rünnakud olid peamiselt suunatud Ukrainale ning sõjaväedroonide tehnoloogiat tootvatele ettevõtetele ja tarneahelatele. Eranditeks olid Kagu-Aasia valitsusasutus, mis tegeleb merelaevanduse ja -seirega ning Põhja-Aafrika riiklik tehnoloogiaamet.

Huthid kasutasid tehisaru relvasüsteemide arendamiseks

Samuti selgus raportist, et Põhja-Jeemenis kasutasid huthi mässulised tehisaru, et vaibkoodida eri lahendusi relvasüsteemides. Vaibkoodimine (ingl vibe coding) tähendab tarkvara loomist viisil, kus sõnaliselt kirjeldatud ideede põhjal loob tehisaru tehnoloogilise lahenduse täiesti iseseisvalt.

See tähendab, et arendaja ehk inimene kaob vahelt ära ning teadmiste barjäär on oluliselt madalam.

Tehisaruettevõtte sõnul suutis nende kaitsesüsteem paljud päringud blokeerida, kuid mõned läksid kindlasti süsteemist läbi.

Huthi mässulised arendasid nii näiteks lennumasinate juhtimissüsteemi (CNG ehk juhtimine, navigatsioon ja reguleerimine). Lisaks arendasid nad Claude’i abil kaugjuhitavaid relvasüsteeme. Kuigi Anthropicu sõnul pole tõestust, et see neil õnnestus, viisid huthid siiski läbi kaugjuhitava raketi proovilaskmise, mis ebaõnnestus.

Lisaks kirjutas ettevõte, et neil õnnestus nurjata Venemaa operatsioon, millega üritati välja töötada autonoomne ründedroonide parv.

Anthropic on ohuluuret avaldanud eelmisest aastast ning varasemates raportites on näiteks nenditud, et Claude’i on kasutatud andmerünnakutes. Lisaks leiti varem, et Põhja-Korea IT-töötajad on tehisaru abil loodud võltsidentiteetidega saanud tööle USA Fortune 500 firmadesse ning et Hiina riigi rahastatud rühmitus on programmi abil korraldanud küberrünnakuid.

Eelmisel nädalal hoiatasid kolme suurima tehisaruettevõtte juhid, et tehnoloogia arengut tuleb aeglustada, enne kui tekib oht, mida pole enam võimalik kontrollida. Üks neist oli Anthropicu juht Dario Amodei.