Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 15. septembril kell 15.58:

– Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast;

– Taganrogis sai õhurünnakus kahjustada Ozoni ladu;

– EL pikendas vaidluste tõttu Vene sanktsioonide kehtivust ainult seitsme päeva võrra;

– Moskva keelas väävelhappe ekspordi;

– DeepState: Ukraina vabastas Donbassi asula okupantide käest;

– Hodgesi hinnangul Venemaa mingist energiarahust kinni pidama ei hakka;

– FT: Putin ei taha Ukrainaga enne talve energiateemalist vaherahu;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1400 sõdurit.

DeepState: Ukraina vabastas Donbassi asula okupantide käest

Ukraina kaitsejõud vabastasid okupeeritud Donetski oblastis Kramatorski rajoonis asuva Sredneje küla, teatasid Ukraina seireprojekti DeepState analüütikud.

Samuti ei lubanud Ukraina sõjaväelased vaenlasel edasi tungida Donetski oblastis Lõmani rajoonis Šandriholovo lähedal ning surusid okupandid tagasi.

Ukraina kaitsejõududel õnnestus nurjata Venemaa sõjaväe juhtkonna kava Donetski oblastis asuva kindlusvööndi laiaulatuslikuks ümberpiiramiseks.

Sõja-uuringute instituudi (ISW) analüütikute aruandes märgiti, et Ukraina üksused on saavutanud edu nii strateegilisel kui ka operatiivsel tasandil, hoolimata sellest, et Moskva kujutab Venemaa võitu vältimatuna.

Hiljuti likvideerisid Ukraina sõjaväelased Vene üksused Lõmanist põhja pool, nurjates sellega Venemaa sõjaväe juhtkonna kava ümbritseda laialdaselt Donetski oblasti kindlusvööndit Lõmani ja Dobropillja piirkondadest.

Analüütikute andmetel vallutasid Ukraina väed 2026. aasta talvel ja kevadel enam kui 745 ruutkilomeetrit Donetski, Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastites. See arv ei hõlma Ukraina hiljutisi edusamme.

Aruandes märgitakse, et praeguse edasiliikumise tempoga ei suuda Venemaa üksused Donetski oblastit enne 2032. aastat vallutada, kui nad seda üldse suudavad.

Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast

Ukraina korraldatud õhurünnakud tabasid ööl vastu teisipäeva Venemaal kolme tehast.

Plahvatusi oli öösel kuulda Volgogradi oblastis asuvas Venemaa suurimas tsemenditehases Sebrjakovtsement, teatas Ukraina uudistekanal RBK-Ukraina sõjasündmusi kajastavatele ühismeediakontodele viidates.

“Volgogradi oblastis asuva aktsiaseltsi Sebrjakovtsement territooriumil toimusid plahvatused. Enne seda kuulutati linnas välja raketi- ja droonioht ning ettevõtte juurde sõitsid tuletõrjeüksused,” kirjutas üks OSINT-kanaleid.

⚡️Des explosions ont retenti dans la région de Volgograd (Russie) sur le site de ” Sebryakovcement “, selon des sources OSINT

À la suite des explosions, l’usine était envahie par la fumée. Auparavant, une alerte aux missiles et aux drones avait été lancée dans la ville. pic.twitter.com/HADdOyuPXk

— LoveUkraine Charles Rume (@CharlesRume) September 15, 2026

Hiljem selgus, et plahvatus toimus tehase viienda tsemendiahju piirkonnas. Avaldatud videokaadritel on tehase kohal näha levivat suitsu.

Samuti teatati uuest tulekahjust Samaara oblastis asuvas Sõzrani naftatöötlemistehases, mis on ka varem korduvalt Ukraina rünnakute alla sattunud.

There are several burning points at the Syzran Oil Refinery following a visit by Ukrainian Defense Forces strikers to Syzran, RF.

♥️♥️♥️ pic.twitter.com/uaRF34i7FB

— Гакрукс (@Gakruks1) September 15, 2026

Sõzranis kuulutati õhuhäire välja umbes tund enne südaööd.

“Esialgsetel andmetel põlevad Sõzrani naftatöötlemistehase tööstuspiirkonnas naftasaaduste mahutid,” teatas Telegrami-kanal Exilenova+.

Lisaks sai teatavaks, et Ukraina kaitsejõud andsid raketilöögi Rostovi oblastis asuvale G. M. Berijevi nimelisele Taganrogi lennunduse teadus- ja tehnikakompleksile, kus remonditakse ja moderniseeritakse sõjalennukeid. Seda infot kinnitab samuti üks OSINT-kanal.

– UKRAINE / RUSSIE

EN COURS – Plusieurs drones Ukrainiens ont frappé l’usine d’avions militaires Beriev et des installations de réparation d’avions militaires à Taganrog, dans l’oblast de Rostov, en Russie. pic.twitter.com/xUKAV6VhFh

— NEXUS (@nexus_osint) September 15, 2026

RBK-Ukraina meenutas, et USA president Donald Trump soovitas Ukrainal lõpetada rünnakud diislit tootvate Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, sest tema väitel põhjustab see üleilmse diislikütuse puudujäägi.

Trump väitis ka, et Venemaa ja Ukraina vahel on sõlmitud energeetikavaherahu, kuid hiljem selgus, et seda küsimust ei ole tegelikult kooskõlastatud ning USA presidendi avaldus oli pigem demonstratiivse sisuga kui märk reaalsest kokkuleppest.

Taganrogis sai õhurünnakus kahjustada Ozoni ladu

Taganrogi linnale suunatud ulatusliku õhurünnaku tagajärjel said kahjustada ka Venemaa suuruselt teise internetikaubamaja Ozon ladu ja põllumajandusettevõtete laod, teatas teisipäeval Rostovi oblasti kuberner Juri Sljusar.

“Raketirünnaku tagajärjel said kahjustada kahe kortermaja ja kolme eramaja, haridusasutuse ning ärihoone aknaklaasid, gaasitoru, põllumajandusettevõtete laod, toidupood ja Ozoni ladu,” seisis kuberneri teates riiklikus sõnumsiderakenduses Max.

“Hädaabiteenistused töötavad sündmuskohtadel,” lisas kuberner.

EL pikendas vaidluste tõttu Vene sanktsioonide kehtivust ainult seitsme päeva võrra

Euroopa Liidu riikide suursaadikud pikendasid esmaspäeva õhtul Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtivusaega seitsme päeva võrra, kuna ei suutnud Prantsusmaa ja Slovakkia vastuseisu tõttu kokku leppida sanktsioonide kuuekuulises pikendamises. Nädala jooksul loodetakse jõuda pikema kokkuleppeni.

Sanktsioonide, mille nimekirjas on ligi 3000 peamiselt Venemaa füüsilist ja juriidilist isikut, pikendamine ei saanud jõustamiseks vajalikku üksmeelset riikide toetust, kuna Prantsusmaa ja Slovakkia soovisid Vene-Usbekistani miljardäri Ališer Usmanovi eemaldamist sanktsioonide alt. Prantsusmaa ühines Slovakkiaga üleskutses Usmanov nimekirjast eemaldada, viidates riikliku julgeoleku kaalutlustele, ütlesid EL-i diplomaadid.

Moskva keelas väävelhappe ekspordi

Venemaa võimud keelasid ootamatult väävelhappe ekspordi, mille taga võib näha Ukraina õhurünnakutest põhjustatud raskusi lõhkeainetootmisel.

Venemaa peaminister Mihhail Mišustin allkirjastas 12. septembril määruse, millega keelatakse väävelhappe väljavedu, teatas väljaanne Harta97 Venemaa meediale viidates.

Uued reeglid jõustuvad kümme päeva pärast määruse ametlikku avaldamist ja kehtivad kuni 31. detsembrini 2026.

Otsust kommenteerinud majandusekspert Stanimir Dobrev seostas ekspordipiiranguid Ukraina droonirünnakutega Venemaa keemiaettevõtete vastu.

“Venemaa keelas väävelhappe ekspordi 2026. aasta lõpuni. Varem tunnistas Venemaa väävli tootmise puudujääki, mis on tõenäoliselt seotud Ukraina rünnakutega,” kirjutas ta.

Väävelhapet vajab Venemaa tööstus mitte ainult väetiste tootmiseks. Seda kasutatakse muu hulgas lõhkeainete valmistamisel.

Väävelhappe väljavedu Venemaalt on edaspidi võimalik ainult erandjuhtudel ning Mišustini või tema asetäitjate nõusolekul.

Hodgesi hinnangul Venemaa mingist energiarahust kinni pidama ei hakka

Venemaa ei nõustu kinni pidama energiakokkuleppest, mille pakkus Ukrainale ja Venemaale välja USA president Donald Trump, ütles esmaspäeval erukindral ja endine USA Euroopa vägede juhataja Ben Hodges.

Ukrainlaste uudisteagentuuri Unian andmetel rääkis Hodges teemal usutluses Poola väljaandele TVP World.

“Ma ei usu absoluutselt, et Venemaa peab kinni ühestki sellisest kokkuleppest,” ütles Hodges intervjuus.

Hodges märkis samuti, et pole mingeid tõendeid Trumpi valmiduse kohta Ukrainat aidata. Lisaks suhtus erukindral äärmiselt skeptiliselt sellesse, et Venemaa mistahes vaherahust kinni peab.

“Venemaa peab juba sõda meie ehk lääne vastu ja selle peamine eesmärk on Euroopa,” seletas Hodges, kui kommenteeris hiljutist rünnakut Ukraina rongile Poola piiri lähedal.

Erusõjaväelase hinnangul juhtus see seetõttu, et Venemaa ei kanna vastutust selle eest, mida on Ukrainas teinud ja olukord võib muutuda veelgi hullemaks.

“See, mida nad teevad, on hoolimatu ja väga ohtlik. Nad teevad kõik endast oleneva, et täita seda ruumi, mille me neile anname. Kui nende jaoks ei ole reaalseid ja märkimisväärseid tagajärgi, siis see ongi see ruum. Mingil hetkel lähevad nad liiga kaugele ja me seisame silmitsi olukorraga, mis toob kaasa inimohvreid. Me peame vältima, et see kunagi juhtuks,” rõhutas Hodges.

FT: Putin ei taha Ukrainaga enne talve energiateemalist vaherahu

Energiaobjektidele suunatud rünnakute peatamise küsimust on Ukraina ja Venemaa vahel arutatud juba mõnda aega, kuid Moskva pole selle vastu huvi üles näidanud ja Vene režiimi juht Vladimir Putin ei taha enne talve kindlasti energiateemalist vaherahu, ütlesid väljaandega Financial Times vestelnud ametnikud, kes osalesid USA, Ukraina ja Venemaa vahelistes rahuläbirääkimistes.

Ametnike sõnul arutati seda küsimust esmalt kolmepoolsetel kohtumistel ning alates veebruarist, pärast nende läbikukkumist, eraldiseisvate kohtumiste ja mitteametlike kanalite kaudu peetavate läbirääkimiste raames.

Väljaande vestluskaaslaste sõnul nõudis Ukraina mitu kuud, et Venemaa nõustuks energiaobjektidele, samuti sadamatele ja muule elutähtsale taristule suunatud rünnakute vastastikuse peatamisega, kuid venelased lükkasid selle ettepaneku tagasi ja hakkasid veelgi sagedamini ründama.

Kremli seisukohaga kursis olevad ametnikud ütlesid ajakirjanikele, et Putin ei taha enne talve saabumist kokkulepet sõlmida, kuna usub, et rünnakud Ukraina energiataristule võivad suurendada survet Kiievile järeleandmiste tegemiseks.

Kaks kõrget Ukraina ametnikku kommenteerisid ajakirjanikele USA presidendi Donald Trumpi hiljutist avaldust, mille kohaselt oleksid Ukraina ja Venemaa väidetavalt juba kokku leppinud energiaobjektidele suunatud rünnakute peatamises.

Nende sõnul soovis Trump nii näidata kõrgetest kütusehindadest väsinud Ameerika avalikkusele, et ta teeb tööd nende langetamise nimel.

Trump ütles esmaspäeval, et Ukraina ja Venemaa leppisid kokku selles, et hoiduvad teineteise energiarajatiste ründamisest.

USa president tegi avalduse päev pärast seda, kui ta kritiseeris Kiievit Venemaa naftatöötlemistehaste ründamise eest.

“Ukraina nõustus hoiduma ründamast Venemaa energiaobjekte. Venemaa nõustus tegema sama! Diisli hinna tõus maailmas on peamiselt põhjustatud Vene-Ukraina sõjast, mitte Iraanist,” ütles Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil TruthSocial.

Naftahinnad on hüppeliselt kerkinud, kuna Lähis-Ida sõda on kestnud kuus ja pool kuud, tõstes Ameerika kütusehindu ja inflatsiooni vaid nädalaid enne USA otsustavaid vahevalimisi.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1400 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 510 000 (+1400);

– tankid 12 345 (+0)

– jalaväe lahingumasinad 25 334 (+3);

– suurtükisüsteemid 49 793 (+41);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2131 (+4);

– õhutõrjesüsteemid 1638 (+1);

– lennukid 442 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robootikasüsteemid  2626 (+11) ;

– operatiivtaktikalised droonid 518 280 (+1839);

– tiibraketid 5 111 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 149 183 (+376);

– eritehnika  4690 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi