Teadlased on leidnud tõendeid, et inimesed tarvitasid teadvust muutvaid taimseid aineid juba ammu enne põlluharimise teket ja selle jäljed on sõna otseses mõttes sööbinud esivanemate hammastesse.
Värske uuring näitab, et Indoneesias elanud kütid-korilased kasutasid stimuleeriva toimega beetlipähkleid juba kuni 25 000 aastat tagasi, tehes sellest seni vanima teadaoleva tõendi psühhoaktiivse taime tarvitamise kohta inimkonna ajaloos.
Avastuseni jõudsid Austraalia ja Indoneesia teadlased, kes uurisid Indoneesiast Sulawesi saarelt leitud kahe kiviaegse inimese luid. Üks neist elas umbes 7000 aastat tagasi, teine aga lausa 16 000 kuni 25 000 aasta eest. Luustike uurimisel torkas silma omapärane kulumismuster: hammastesse olid kulunud sügavad ümarad vaod, mis pigem meenutasid pikaajaliste piibumeeste hambaid kui tavalisest toidu mälumisest tekkinud jälgi.
Uurimisest koorus välja, et sellised vaod tekkisid kõvade, umbes ühe kuni kahe sentimeetri suuruste pähklite pikaajalisest suus hoidmisest ja imemisest. Keemiline analüüs kinnitas oletust: teadlased leidsid iidsetest hammastest arekoliini ehk sama närvisüsteemi stimuleerivat ainet, mida leidub beetlipähklites. Laborikatsetes leotati pähkleid kunstlikus süljes ning kinnitust sai tõsiasi, et toimeaine eraldub pähklist ka ilma seda puruks hammustamata.
Kuidas see harjumus aga alguse sai? Teadlaste sõnul peitub seletus tõenäoliselt nõiaringis, kus pähklit kasutati esialgu valuvaigistina. Arekoliinil on valu vaigistav ja suud tuimestav toime, mistõttu võisid kütid-korilased leevendada sellega hambajuurepõletikku või igemehaigusi. Pähkli pidev vastu hambaid hõõrumine kulutas aga hambaemaili veelgi rohkem ja paljastas hambanärvi, mis tekitas uut tugevat valu ning sundis inimest uuesti pähklit suhu pistma.
Tulemused lükkavad ümber senise arusaama, et meelemürkide tarvitamine sai alguse alles põllumajanduse tekkides koos esimeste kääritatud jookidega.
Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Science Advances.
