
2003 – Rootsis lükati referendumil 56,2% häältega tagasi valitsuse kava minna üle eurole.
Kui Eestis läks euroreferendum läbi, siis Rootsis mitte. Seal on endiselt kasutusel kroon.
Rootsis kehtib viis rahatähenominaali:
1000 krooni: esiküljel Gustav Vasa (nii koos hologrammiga kui ka ilma kehtivad);
500 krooni: esiküljel Karl XI, tagaküljel Christopher Polhem (ainult koos hologrammribaga, vanad on kehtetud);
100 krooni: esiküljel Carl von Linné (ainult koos hologrammribaga, vanad on kehtetud);
50 krooni: esiküljel Jenny Lind (nii koos hologrammiga kui ka ilma kehtivad);
20 krooni: esiküljel Selma Lagerlöf (ainult väikesed lillad, vanad suured sinised on kehtetud).
14. septembri sündmused Eestis:
1803 – asutati Tartu Ülikooli kunstimuuseum ja joonistuskool.
1906 – Tartus avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekool, millest kujunes esimene eesti õppekeelega keskkool.
1939 – Tallinna sadamasse sisenes väidetavalt mootorrikke tõttu Poola allveelaev «Orzel», mis seaduse järgi interneeriti.
1941 – Teine maailmasõda: Saksa vägede dessant maabus Muhus.
1944 – Teine maailmasõda: algas Punaarmee pealetung Emajõe liinil.
1964 – Tõraveres avati selle ja järgmise päeva jooksul Wilhelm Struve nimeline Tartu Astrofüüsika Observatoorium.
1991 – Mootorisportlane Ken Viidas tuli söerajasõidus (500 m3) Eesti meistriks, tegemist oli taasiseseisvunud Eesti esimese meistriga spordis.
1992 – Lõppes remont riigikogu istungitesaalis – pikkade istmeridade vahele tehti vahekäigud ja nüüdsest hakkasid saadikud istuma kahekesi.
1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu lõpetas tegevuse.
1995 – Äriregistrisse tehti esimesed kanded, kui registreeriti AS Amserv ja OÜ Eesti Raamat (äriregister hakkas tegutsema 1.09.95).
1996 – Süttis Oru turbaraba, ligi kuu aega kestnud tulekahjus hävis umbes Eesti aastane turbavaru.
2001 – AS Sylvester avas Pärnumaal Saugas 199 miljonit krooni maksma läinud ASi Sauga Saeveski, tollal esimese omataolise Skandinaavias, mis hakkas esialgu töötlema väheväärtuslikuks peetud valget ja musta leppa (Sauga Saeveski lõpetas tootmise 29.06.07).
2001 – Tallinnas taasavati KuKu klubi (KuKu klubi ehk Kujutava Kunsti Klubi avati 1958. aasta jaanuari algul, klubi suleti Kunstihoone remondi tõttu 30.09.22).
2003 – toimus rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses. 867 714 hääleõiguslikust kodanikust käis hääletamas 555 835 inimest ehk 64,06 protsenti. Jah-hääli kogunes 369 657 ehk 66,83 protsenti hääletanute arvust, vastu oli 183 454 inimest ning kehtetuks tunnistati 2724 hääletussedelit.
2007 – Tartus avati Tartu tammik.
Ja maailmas:
1752 – Briti impeerium läks üle Gregoriuse kalendrile.
1808 – Vene-Rootsi sõda: Vene armee võitis Oravaisi lahingus otsustavalt Rootsi sõjaväge, mis pidi seepeale Soomest välja tõmbuma.
1812 – Napoleon
More Bonaparte’i väed sisenesid võitluseta Moskvasse. Venelased süütasid linna põlema.
1847 – Ameerika-Mehhiko sõda: USA väed Winfield Scotti juhtimisel hõivasid Mehhiko pealinna Mexico.
1886 – patenteeriti kirjutusmasina lint.
1893 – Brasiilia merevägi pommitas president Floriano Peixoto vastase mässu järel Guanabara lahelt oma pealinna Rio de Janeirot ning selle kindlustusi.
1911 – Dmitri Bogrov tulistas Kiievi ooperis Venemaa peaministrit Pjotr Stolõpinit.
1917 – Venemaa Ajutine Valitsus kuulutas Venemaa vabariigiks.
1948 – New Yorgis pandi nurgakivi ÜRO peahoonele.
1954 – Totski polügoonil Orenburgi oblastis pandi sõjaväeõppuste raames toime 40-kilotonnise tuumapommi katsetus.
1959 – Luna 2 maandus Kuul, olles esimeseks kosmoselaevaks, mis nii kaugele jõudis.
1960 – Iraak, Iraan, Kuveit, Saudi-Araabia ja Venezuela asutasid Bagdadis Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni – OPECi.
1973 – Lätis asutati riigi esimene rahvuspark – Gauja rahvuspark.
1982 – Monaco vürstinna Grace suri autoavariis saadud vigastustesse.
1990 – Inimese Genoomi Projekti ametlik algus.
1998 – Põhja-Iirimaal kogunes rahuleppe alusel valitud parlament.
2003 – Rootsis lükati referendumil 56,2% häältega tagasi valitsuse kava minna üle eurole.
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
14. september on Gregoriuse kalendri 257. (liigaastal 258.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. september (1901–2099).
Sündmused
- 1803 – asutati Tartu Ülikooli kunstimuuseum ja joonistuskool.
- 1906 – Tartus avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekool, millest kujunes esimene eesti õppekeelega keskkool.[1]
- 1911 – avati Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool.[2]
- 1927 – Saaremaale saabus Kaali kraatri uurimise eesmärgil Alfred Wegener.
- 1939 – Orzełi juhtum: Tallinna sadamasse sisenes väidetavalt mootorrikke tõttu Poola allveelaev Orzel, mis seaduse järgi interneeriti.[3]
- 1941 – Teine maailmasõda: Saksa vägede dessant maabus Muhus.
- 1944 – Teine maailmasõda: algas Punaarmee pealetung Emajõe liinil.
- 1964 – Tõraveres avati selle ja järgmise päeva jooksul Wilhelm Struve nimeline Tartu Astrofüüsika Observatoorium.[3]
- 1970 – asutati Eesti NSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv.
- 1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu lõpetas tegevuse.
- 2003 – toimus rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses. 867 714 hääleõiguslikust kodanikust käis hääletamas 555 835 inimest ehk 64,06%. Poolthääli kogunes 369 657 ehk 66,83% hääletanute arvust, vastu oli 183 454 inimest ning kehtetuks tunnistati 2724 hääletussedelit.[4]
- 2007 – Tartus avati Tartu tammik.
- 2013 – Hennes & Mauritz avas oma kiirmoebrändi H&M esimese kaupluse Eestis. Rocca al Mare kaubanduskeskuses 2500 ruutmeetril asuva poe avamisel pakuti esimesele kümnele külastajale 100-euroseid kinkekaarte, mis tõi inimesed terveks ööks poe ette järjekorda seisma.
Maailmas
- 775 – Bütsantsi keisriks sai pärast Konstantinos V surma Leo IV.[5]
- 1752 – Briti impeerium läks üle Gregoriuse kalendrile.
- 1770 – Taanis kehtestati minister Johann Friedrich Struensee eestvedamisel täielik ajakirjandusvabadus.
- 1808 – Vene-Rootsi sõda: Vene armee võitis Oravaisi lahingus otsustavalt Rootsi sõjaväge, mis pidi seepeale Soomest välja tõmbuma.
- 1812 – 1812. aasta isamaasõda: Napoleon Bonaparte'i väed sisenesid võitluseta Moskvasse. Venelased süütasid linna põlema.
- 1829 – sõlmiti Adrianoopoli rahuleping, millega lõppes Vene-Türgi sõda (1828–1829) ja Kreeka iseseisvussõda.
- 1847 – Ameerika-Mehhiko sõda: USA väed Winfield Scotti juhtimisel hõivasid Mehhiko pealinna Mexico.
- 1886 – patenteeriti kirjutusmasina lint.
- 1893 – Brasiilia merevägi pommitas president Floriano Peixoto vastase mässu järel Guanabara lahelt oma pealinna Rio de Janeirot ja selle kindlustusi.
- 1911 – Dmitri Bogrov tulistas Kiievi ooperiteatris Venemaa peaministrit Pjotr Stolõpinit.
- 1917 – Venemaa Ajutine Valitsus kuulutas Venemaa vabariigiks.
- 1948 – New Yorgis pandi nurgakivi ÜRO peahoonele.
- 1954 – Totski polügoonil Orenburgi oblastis katsetati sõjaväeõppuste raames 40-kilotonnist tuumapommi.[6]
- 1956 – IBM esitles esimest kõvakettaga arvutit – IBM 305 RAMACi.
- 1959 – Kuul maandus esimene nii kaugele jõudnud kosmoselaev – Luna 2.
- 1960 – Iraak, Iraan, Kuveit, Saudi Araabia ja Venezuela asutasid Bagdadis Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni – OPECi.
- 1973 – Lätis asutati riigi esimese rahvuspargina Gauja rahvuspark.
- 1982 – Monaco vürstinna Grace suri autoõnnetuses saadud vigastustesse.
- 1990 – alustati "Inimese genoomi projekti".
- 1998 – Põhja-Iirimaal kogunes rahuleppe alusel valitud parlament.
- 2003 – Rootsis lükati referendumil 56,2% häältega tagasi valitsuse kava minna üle eurole.
- 2015 – laseritega töötavad gravitatsioonilainete detektorid (LIGO) tuvastasid kahe suure musta augu kokkupõrke, mis oli juhtunud 1,3 miljardi valgusaasta kaugusel.
Sündinud
Pikemalt artiklis sündinud 14. septembril
- 1905 – Reinier Cornelis Keller, hollandi kabetaja
- 1942 – Kuldar Sink, eesti helilooja ja flöödimängija
- 1947 – Kaur Alttoa, eesti kunstiteadlane
- 1950 – Tiit Kiik, eesti organist
- 1951 – Natalia Jalviste, Eesti telerežissöör
- 1951 – Mati Vaarmann, Eesti riigiametnik
- 1952 – Kalju Enniko, eesti luuletaja
- 1952 – Reet Varblane, eesti kunstiteadlane
- 1954 – Lauri Kärk, eesti filmiteoreetik
- 1955 – Ingmar Ott, eesti bioloog
- 1956 – Jaan Ginter, eesti õigusteadlane
- 1958 – Mati Jostov, majandustegelane ja poliitik
- 1963 – Igor Rõtov, eesti meediategelane
- 1963 – Ülo Mälgand, eesti muusik
- 1965 – Dmitri Medvedev, Venemaa poliitik ja ettevõtja
- 1969 – Indrek Rumma, eesti korvpallur
- 1971 – Kristjan Jõekalda, eesti teleajakirjanik
- 1974 – Hicham El Guerrouj, Maroko jooksja
- 1978 – Carmen Kass, eesti modell
- 1982 – Sergo Vares, eesti näitleja
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 14. septembril
- 775 – Konstantinos V[5]
- 1321 – Dante Alighieri, itaalia proosakirjanik ja luuletaja
- 1523 – Hadrianus VI, Rooma paavst
- 1836 – Aaron Burr, USA poliitik
- 1851 – James Fenimore Cooper, USA kirjanik
- 1901 – William McKinley, USA poliitik
- 1920 – Semjon Vengerov, vene kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane
- 1927 – Isadora Duncan, USA tantsija
- 1955 – Ernst Leithammel, Eesti sõjaväelane
- 1982 – Kristján Eldjárn, Islandi president
- 1982 – Grace Kelly, USA filminäitleja
- 1986 – Aksel Palgi, Eesti kohtunik
- 2009 – Patrick Swayze, USA filminäitleja
Pühad
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169 - ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 146 - 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. - ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/630398
- 1 2 David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.
- ↑ http://www.johnstonsarchive.net/nuclear/radevents/1954USSR1.html