Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 13 septembril kell 22.58:
– Venemaa ründas Ukraina ja Poola piiri lähedal veoautot;
– Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust;
– Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit;
– Ukraina meredroon hävitas Mustal merel Vene mehitamata aluse;
– Venemaa pakub välismaalaste sõtta värbamise eest 18 000 dollarit;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1490 sõdurit;
– Ukraina: Venemaa ründab süstemaatiliselt riigi raudteevõrku;
– Brjanski oblastis sai Ukraina õhurünnakutes vigastada kolm inimest.
Venemaa ründas Ukraina ja Poola piiri lähedal veoautot
Venemaa ründas Ukraina ja Poola piiri lähedal veoautot, teatasid Poola ja Ukraina ametnikud pühapäeval. Tegemist on järjekordse rünnakuga NATO piiri läheduses.
Poola piirivalve teatas Reutersile, et Dorohuski–Jahodõni piiripunkti töö peatus pärast rünnakut lühikeseks ajaks. Rünnak toimus Poola piirist umbes 800 meetri kaugusel, kuid piiripunkt on nüüdseks taas tööle hakanud.
Venemaa kaitseministeeriumi teatel rünnati Lääne-Ukrainas taristut, mille kaudu liigub Euroopast Ukrainasse sõjalist kaupa. Ukraina sõltub kaubandusest ja relvatarnetest üle Poola, Rumeenia ja Moldova piiri.
Venemaa on viimastel nädalatel hakanud sihikule võtma Ukraina piiripunkte oma läänepoolsete liitlastega.
Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust
Venemaa võimude teatel puhkes ööl vastu pühapäeva toimunud droonirünnaku tagajärjel Venemaal Tatarstani vabariigi olulises nafta töötlemise ja naftakeemiatööstuse keskuses Nižnekamskis asuvas rajatises tulekahju.
Piirkondlike võimude teatel hukkus kaks ja sai vigastada 12 inimest.
Kohalikud elanikud teatasid, et kuulsid linna kohal lendavaid droone, millele järgnes rida plahvatusi, vahendasid Venemaa sõltumatu meedia ja seirekanalid. Tunnistajate sõnul tegutsesid linna tööstuspiirkonna lähedal ka Venemaa õhutõrjesüsteemid.
Venemaa võimud ei täpsustanud kohe, millist ettevõtet rünnak tabas, ega avalikustanud kahju ulatust.
Venemaa lennuamet kehtestas öösel ajutised lennupiirangud Nižnekamski, Kaasani ja Bugulma lennujaamades, viidates lennuohutusele.
Nižnekamskis asuvad mitmed Venemaa suured nafta töötlemise ja naftakeemiatööstuse ettevõtted, sealhulgas TANECO ja TAIF-NK rafineerimistehased ning naftakeemiaettevõte Nižnekamskneftekhim.
Venemaa naftaettevõttele Tatneft kuuluv TANECO töötleb aastas enam kui 16 miljonit tonni naftat ning toodab bensiini, diislikütust, lennukikütust, laevakütust ja muid naftatooteid. Tatarstani võimude teatel töötles rafineerimistehas 2022. aastal 16,2 miljonit tonni naftat.
Lähedal asuv TAIF-NK haldab rafineerimistehast, mille võimsus on umbes 7,3 miljonit tonni toornafta aastas, ning eraldi maagaasikondensaadi töötlemise rajatisi. Ettevõtte toodete hulka kuuluvad bensiin, diislikütus ja lennukikütus.
Tööstuspiirkonnas asub ka Venemaa suurele naftakeemiakontsernile SIBUR kuuluv Nižnekamskneftekhim. Ettevõtte sõnul on tegu ühe Euroopa suurima naftakeemiatehasega ning ühega maailma kümnest suurimast sünteetilise kautšuki tootjast. Ettevõte toodab enam kui 120 toodet.
Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit
Vene väed korraldasid laupäeval Lääne-Ukrainas ulatusliku droonirünnaku, milles sai Volõõnia oblastis vigastada vähemalt viis inimest ning naaberkonnas Rivne oblastis tekkisid elektrikatkestused, teatasid piirkondlikud võimud.
Mõlemad piirkonnad asuvad Ukraina loodeosas, rindejoonest kaugel, mistõttu on need olnud Venemaa rünnakute sihtmärgiks harvem.
Rünnak Volõõnia oblastile kestis üle nelja tunni ning piirkonna õhuruumi sisenes rohkem kui kümme Venemaa mehitamata õhusõidukit, ütles oblasti kuberner Roman Romaniuk.
Enamik droone ründas Romaniuki sõnul Koveli piirkonda. Viga sai viis inimest, kes said arstiabi. Hukkunutest teateid ei ole.
Ühe drooni rusud tabasid Lutskis ka reisirongi. Reisijad evakueeriti enne kokkupõrget ning keegi rongis viibinutest viga ei saanud, teatas kuberner.
Naaberoblastis Rivnes põhjustasid Venemaa rünnakud elektrikatkestusi Dubno linna osades ja Rivne rajoonis, teatas oblasti kuberner Oleksandr Koval. Rünnakus hävis ka üks Sarnõ rajoonis asuv ettevõte, mille nime võimud ei täpsustanud.
Inimohvritest teateid ei ole ning energiaettevõtete töötajad tegelesid elektrivarustuse taastamisega, ütles Koval.
Rünnakud näitavad Venemaa võimet rünnata sügaval Lääne-Ukrainas, kontaktjoonest kaugel asuvaid sihtmärke. Volõõnia piirneb Poola ja Valgevenega ning Rivne asub sellest kohe ida pool.
Lääne-Ukraina piirkonnad on korduvalt langenud Venemaa kaugmaa drooni- ja raketirünnakute alla, mille sihtmärgiks on olnud energia-, transpordi- ja muu taristu.
Kuigi neid piirkondi rünnatakse harvem kui Kiievit või Odessat ning märksa harvem kui rindeäärseid linnu Donetski, Hersoni ja Zaporižžja oblastites, on Venemaa droonid ulatuslike üle-riigiliste rünnakute käigus üha sagedamini ka nendeni jõudnud.
3. septembril tabasid Venemaa droonid üleriigilise rünnaku käigus mitut Lääne-Ukraina piirkonda. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada kümneid inimesi.
Volõõnia ja Rivne ründamine oli osa laupäeval kogu Ukrainat tabanud ulatuslikumast Venemaa droonirünnakust. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul saatis Venemaa päeva jooksul Ukraina suunas teele ligi 500 ründedrooni.
“Sisuliselt on venelased laiendanud sõda rindejoonelt, kus nad ei suuda edu saavutada, majandussfääri ning nende taktika on äärmiselt primitiivne: hävitada kõik objektid, mis võivad aidata inimestel sõja tingimustes vastu pidada,” ütles Zelenski.
Ukraina meredroon hävitas Mustal merel Vene mehitamata aluse
Ukraina mehitamata pealveelaev hävitas Mustal merel Vene mereväe drooni. Ukraina merevägi nimetas juhtumit esimeseks mehitamata aluste vahel toimunud merelahinguks.
Operatsioon viidi läbi koostöös Ukraina sõjaväeluurega (HUR), mille üksused avastasid Vene mehitamata aluse, teatas merevägi laupäeval.
Mereväe teatel hävitas Vene drooni Ukraina Sargan-3000 mehitamata alus, mis oli varustatud 12,7-millimeetrise kaugjuhitava relvasüsteemiga Protector. Droonide omavaheline kokkupõrge oli mereväe sõnul ajalooline esimene.
The Ukrainian Navy has released footage of the first ever battle between a pair of drone boats.
Seen here, a Ukrainian Sargan 3000 USV engages and sinks a Russian USV using its M2 Browning .50 HMG. pic.twitter.com/SoR9wkSebe
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) September 12, 2026
Ühisoperatsioon tähistab muutust senises praktikas, kus meredroonid ründasid tavapäraseid aluseid, sest nüüd toimus merel droonide omavaheline lahing.
Nii Ukraina kui ka Venemaa kasutavad merel üha enam mehitamata süsteeme.
Ukraina on Mustal merel ja Aasovi merel meredroonide kasutamist märkimisväärselt laiendanud, tabades tänavu suvel kümneid Vene aluseid ja merelogistikaga seotud sihtmärke. Ainuüksi Aasovi mere kampaania käigus on Ukraina teatel tabatud 105 Vene alust.
Ka Venemaa arendab ja kasutab üha rohkem meredroone. Hiljutised satelliidipildid viitasid sellele, et Moskva rajab okupeeritud Krimmis oma esimest spetsiaalselt meredroonidele mõeldud sadamat.
Ukraina Sargan-3000 on merel kasutatav mehitamata süsteem, mis läbis aprillis 2026 lahingukatsetused. Mereväe sõnul on tegemist mitmeotstarbelise, “väga hea manööverdusvõimega” platvormiga, mis suudab täita ründeülesandeid.
Venemaa pakub välismaalaste sõtta värbamise eest 18 000 dollarit
Siberis asuv Irkutski oblast on tõstnud Venemaa sõjaväkke välismaalasi värbavatele inimestele makstava tasu 1,5 miljoni rublani (17 800 dollarit) iga värvatud inimese eest. Sõltumatu väljaande Verstka teatel on see Venemaa piirkondade seas suurim selline tasu.
Irkutski oblasti kuberner Igor Kobzev allkirjastas dekreedi selle nädala alguses. Sellega kehtestati 1,5 miljoni rubla suurune tasu inimesele, kes aitab välisriigi kodanikul või kodakondsuseta isikul sõlmida lepingu Venemaa kaitseministeeriumiga.
Oblast on maksnud lepinguliste sõdurite värbamise eest tasu vähemalt aprillist alates. Varem võis värbaja saada kuni 400 000 rubla (4700 dollarit), mis tähendab, et välismaalase värbamise eest makstava maksimaalse tasu suurus on seitsme kuuga peaaegu neljakordistunud, teatas Verstka.
Uue dekreediga luuakse esimest korda eraldi kategooria välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta inimestele. Väljaspool Irkutski oblastit registreeritud Venemaa kodanike värbamise eest makstav tasu kahekordistus 400 000 rublalt 800 000 rublani (9500 dollarit).
Ka teised Venemaa oblastid on värbamise eest makstavaid tasusid suurendanud, kuna Moskva püüab leida oma Ukraina-vastase sõja jaoks täiendavat elavjõudu. Smolenski oblast tõstis värbajatele makstava tasu 115 000 rublalt (1300 dollarit) miljoni rublani (11 900 dollarit), Rjazani oblast aga tõstis mõned värbamispreemiad 805 000 rublani (9500 dollarit).
Tasu suurendamine toimub ajal, mil üha rohkem on tõendeid selle kohta, et Venemaa on oma vägede täiendamisel tuginenud välismaalastele, eelkõige väiksema sissetulekuga riikidest pärit inimestele.
Ukraina sõjavangide kohtlemise koordineerimiskeskus teatas aprillis, et Venemaa sõjaväes võitlemas on tuvastatud vähemalt 28 391 välisriigi kodanikku 136 riigist. Arv ei hõlma tavalisi Põhja-Korea väeüksusi. Amnesty International viitas neile andmetele 10. septembril avaldatud raportis, kuid märkis, et ei saanud neid sõltumatult kontrollida.
Amnesty Internationali sõnul on Venemaa välisriikide kodanike värbamisel sageli kasutanud “petlikke, sunniviisilisi ja ekspluateerivaid võtteid”, sealhulgas valelubadusi.
Inimõigusorganisatsioon dokumenteeris juhtumeid, kus värvatud rääkisid, et nad allkirjastasid lepinguid, millest nad aru ei saanud, nende passid võeti ära, nad said vähe sõjalist väljaõpet, nende liikumisvabadust piirati ning neid ähvardati, kui nad püüdsid teenistusest lahkuda.
Amnesty järeldas, et paljudel juhtudel kujutavad Venemaa värbamispraktikad endast inimkaubandust.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1490 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 506 900 (+1520);
– tankid 12 344 (+2)
– jalaväe lahingumasinad 25 330 (+8);
– suurtükisüsteemid 49 678 (+77);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2120 (+5);
– õhutõrjesüsteemid 1635 (+2);
– lennukid 442 (+1);
– kopterid 356 (+0);
– maapealsed robootikasüsteemid 2603 (+17) ;
– operatiivtaktikalised droonid 514 317 (+2142);
– tiibraketid 5 111 (+8);
– laevad/kaatrid 35 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 148 259 (+410);
– eritehnika 4681 (+5).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Ukraina: Venemaa ründab süstemaatiliselt riigi raudteevõrku
Venemaa ründab süstemaatiliselt Ukraina raudteevõrku, teatas pühapäeval riiklik raudtee-ettevõte ning hoiatas võimalike evakueerimiste ja hilinemiste eest pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski ütles, et Moskva on tabanud raudteetaristut, seal hulgas Varssavisse teel olnud reisirongi.
“Üle kogu riigi toimub süstemaatiline rünnak raudtee vastu. Meie seirekeskus ja kogu personal on kõrgendatud valmisolekus,” teatas raudteefirma sotsiaalmeedias, lisades, et riigi keskosas Dnipro piirkonnas suunatakse rongiliiklust ümber.
Brjanski oblastis sai Ukraina õhurünnakutes vigastada kolm inimest
Ukraina droonid ründasid Venemaal asuvas Brjanski oblastis jalgratturit ja sõiduautot, vigastada sai kolm inimest, teatas oblastikuberneri kohusetäitja Jegor Kovaltšuk.
“Ukraina droon ründas Voronoki külas jalgratturit. Mees sai mitmeid vigastusi. Droon ründas ühtlasi Satškovitši külas liikunud sõiduautot. Autos viibinud abielupaar sai killuvigastusi,” kirjutas Kovaltšuk oma kanalil riiklikus sõnumirakenduses Max.
Related Posts
