Õigus oli neil prohvetitel, kes juba enne Martin Heremi ametisse nimetamist ütlesid, et teda tuuakse kaitseministriks ainult selleks, et relvaskandaal sujuvalt kinni mätsida. Värskes intervjuus teebki Herem täpselt seda.

Ta räägib, et relvaostudel tuleb vahest riske võtta, et tegutsematus on halvem valik ning et lahingus tulebki riskida. Justkui oleks Eesti kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) kaevikus, mitte Tallinnas bürokraatlikus kontoris, kus kehtivad seadused, protseduurid, hankereeglid ja – mis kõige tähtsam – vastutus.

See on ohtlik jama. Lahinguväljal võib risk olla paratamatu. Aga rahuaja riigihankes, kus tegemist on kümnete miljonite eurode suuruse maksumaksja rahaga, ei ole tegemist vapruse, vaid pädevuse, järelevalve ja aususega.

Siin ei ole tegemist kangelasliku riskivõtuga, vaid elementaarse hoolsuskohustuse rikkumisega. 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõtjatele, kes polnud varem ühtegi mürsku müünud? See ei olnud risk. See oli rumalus või midagi palju hullemat.

Herem püüab luua muljet, nagu oleks igasugune risk õigustatud, kui motivatsiooniks on Ukraina aitamine. Aga risk iseenesest ei ole kunagi edu garantii. Seda tõestab sõjaajalugu küllaga. Roomlaste sõjad pakuvad rikkalikult näiteid.

Crassus täiega panka peale ja sai partlastelt mehise nahatäie, Varuse katastroof Teutoburgi metsas on õpikunäide, kus ühe juhataja üleolek ja riski alahindamine maksis Roomale kolm leegionit; Adrianopoli lahing 378. aastal, kus keiser Valens riskis ja kaotas nii armee kui oma elu, andes tõuke Lääne-Rooma impeeriumi lõplikule allakäigule. Huvitav kui kõrgelt hr Herem Varuse strateegilist geniaalsust hindab?

Need ei olnud vaprad mehed. Need olid kas idioodid, maniakid või lihtsalt tüübid, kes ei osanud õigel ajal hirmu tunda. Kes kaotab oma raha – või riigi raha –, tapab oma mehed või seab ohtu kogu riigi julgeoleku, ei ole kangelane. Ta on kaotaja. Hale rott. Ja kui risk ei realiseeru positiivse tulemusena, ei ole tegemist julge otsuse, vaid ilmselge totrusega.

Just see juhtus ka meie mürsuärikatega. Risk ei tasunud end ära. See oli algusest peale läbipaistmatu, ebaprofessionaalne ja lõppes 70 miljoni euro kadumisega. Ilmselt on kadunud veel nii mõndagi. Herem aga alustab oma ministrikarjääri sellega, et kaitseb vastutustundetut käitumist.

Ta ütleb, et kõhus oli Magnus-Valdemar Saarel “veidi imelik tunne”. Nojah, päriselt peaks kõhus väga imelik tunne olema ka neil, kes selliseid otsuseid küüniliselt kaitsta üritavad. Aga mis tunne neil peas on, ajude piirkonnas?

Jõustruktuuridesse sokutatud lollide ja pättide soosimine ei ole “julge riskivõtt”. See on riiklik enesetapp. Kaitsevaldkond on koht, kus eksimise hind võib olla vabaduse kaotus, tuhandete elude kaotus, kõige kaotus. Kui õigustatakse kaitsevaldkonna korruptsiooni, läbipaistmatuid vahendajaid ja “äriprojekte”, siis ei solgita ainult eelarvet. Solgitakse Eesti kaitsevõimet. See on hukatuslik.

Eesti on Ukrainale andnud abi seninägematu heldusega. Ukrainal vedas. Aga see ei anna kellelegi õigust muuta Eesti riigikaitset rahvusvaheliseks rahakülvamise kontoriks, mille raamatupidamine on sisuliselt olematu ja vastutus puudub. Kui keegi varastab või raiskab kaitseraha, ei tohi teda premeerida uue ametiga ega kaitsta riskiromantikast kantud muinasjuttudega. Teda tuleb karistada. Vangi tuleb panna.

Herem on oma esimese avaliku esinemisega ministrikohal näidanud, et ta on valmis skandaali maha vaikima ja vastutuse hajutama. See on häbiväärne algus. Eesti ei vaja ministrit, kes räägib lahingu metafoorides, kui tegemist on kontorikuritegudega. Me vajame puhastust, läbipaistvust ja raudset vastutust.

Neil on õigus, kes juba suvel hoiatasid, et Heremi määramine on skandaali kinnimätsimise erioperatsioon. Hämamine on täies hoos. Küsimus on, kas Riigikogu, avalikkus ja lõpuks ka president lasevad sellel jätkuda või nõuavad ometi kord ausust riigikaitses – valdkonnas, kus eksimine võib olla Eesti jaoks viimane. Kas sa lased sellel jamal jätkuda?

Kui sa arvad, et viimset päeva võiks seekord veel edasi lükata, vali Sven Sildnik Riigikokku. Vali paberil, vali õigel päeval, vali elu!

( : ) kivisildnik,

Sisepaguluses 12.09.2026

Loe allikast edasi