Eesti tulevane kaitseminister Martin Herem More ütleb, et Venemaa võib potentsiaalselt kasutada Eesti vastu sõjalist jõudu juba aasta pärast.

Herem, kes oli aastatel 2018–2024 kaitseväe juhataja ütles, et Eesti peab selgelt hindama, kas ta on selleks ohuks piisavalt valmis.

„Meie lähtekoht on praegu see, et Venemaa kujutab endast ohtu, kuid hinnangud selle ohu realiseerumise aja kohta on erinevad. Mõned väidavad, et rünnak võib toimuda kolme aasta jooksul pärast Ukraina sõja lõppu, samas kui teised pakuvad, et see võib juhtuda kuue kuu jooksul pärast sõja lõppemist,” sõnas ta.

Tema väide, et Venemaa võib aasta pärast Eesti vastu sõjalist jõudu kasutada, põhineb eeldusel, et sõda Ukrainas võib lõppeda kuue kuu jooksul. Ta viitab ka muu hulgas Taani luure hinnangule, mille kohaselt on Venemaa kuue kuu jooksul pärast Ukraina sõja lõppu või külmutamist võimeline pidama piiratud ulatusega sõda naaberriigi vastu.

„Peame välja selgitama, millal võiks Venemaa sõjaline tegevus reaalselt toimuda. Seejärel peame hindama, kas oleme selleks ajaks valmis või tuleb teatud ettevalmistusi kiirendada. Minu hinnangul me praegu sellisest ajaraamist lähtudes oma tegevust ei planeeri,” ütles ta Eesti Rahvusringhäälingule (ERR).

Samas märgib Herem, et ta ei esita üheaastast ajaraami kui kinnitatud hinnangut, kuigi soovib seda teemat luureametnikega arutada. „Ma ei taha seda üksi teha. Seetõttu ei ütle ma praegu, kas peaksime tegutsema üheaastast või kolmeaastast ajaraami silmas pidades.”

ERR-ile antud intervjuus kritiseeris ta Eesti praegust kaitseplaneerimist, märkides, et kuigi Venemaa ohust räägitakse tõsiselt, ei vasta olemasolevad plaanid vähimalgi määral esitatud ohuhinnangutele.

Riigikogu riigikaitse komisjoni 2025. aasta sügisel avaldatud raport andis riigi kaitsejõudude olukorrast sünge pildi. Raportis toodi praeguse olukorra eest vastutajatena teiste seas välja ametisse asuv kaitseminister Herem ning Riho Terras, kes oli enne teda – aastatel 2011–2018 – kaitseväe juhataja.

Augustis teatati, et eestlaste valmisolek oma riiki kaitsta on kasvanud ning huvi vabatahtliku riigikaitse vastu on tõusuteel. Tänavu läbi viidud küsitlus näitas, et 81 protsenti Eesti elanikest pidas vajalikuks relvastatud vastupanu osutamist juhul, kui mõni teine ​​riik Eestit ründaks. Samas oli 62 protsenti elanikkonnast valmis riigikaitses oma võimete ja oskuste kohaselt osalema.

Kuigi valmisolek riiki kaitsta on üsna suur, ei ole usk riigi tegelikku kaitsevõimesse sama tugev. Andmed näitavad, et vaid pooled Eestis elavatest inimestest usuvad, et riik suudaks end kaitsta seni, kuni liitlased appi jõuavad.

„Eesti saab loota NATO-le ja NATO Eestile,” ütles NATO peasekretär Mark Rutte kohtumisel Eesti presidendi Alar Karisega.

Loe allikast edasi