Kapo hinnangul annavad mehe haridus, teadustöö, IT-oskused ja sõjaline väljaõpe alust arvata, et ta võib kujutada Eestile julgeolekuohtu. Kapo hinnangu järgi on ta oma varasema töö tõttu olnud või on endiselt Venemaa eriteenistuste tähelepanu all.

Kohtumääruse järgi ei saa välistada, et Venemaa eriteenistused võiksid kasutada välismaal töötavaid Vene kodanikest reservohvitsere, kellel on IT-alased teadmised ja sõjaline väljaõpe.

Mees töötab Eestis rahvusvahelises IT-ettevõttes, kus arendab tooteid ja teenuseid, mida kasutavad ka lääneriikide ametiasutused ja õiguskaitseorganid. Kuna tema isa ja poeg elavad Venemaal, peab Kapo võimalikuks, et mees võib olla Venemaa eriteenistuste värbamissihtmärk.

Kapo oli mehe suhtes kriitiline juba varem

Mees tõi kohtus välja, et Kapo andis tema kohta negatiivse hinnangu juba 2023. aasta novembris. Sellest hoolimata pikendas PPA 2024. aasta jaanuaris tema elamisluba kümneks aastaks.

Kaebaja rõhutas, et vahepeal ei olnud tuvastatud uut tegevust, kontakti või turvarikkumist, mis näitaks ohu suurenemist.

PPA selgitas, et 2024. aastal ei olnud julgeolekuolukord veel praegusel tasemel. Kapo 2026. aasta hinnang jäi varasema hinnangu juurde, kuid PPA hinnangul on Venemaa jätkuva agressiivse välispoliitika tõttu julgeolekuoht kasvanud.

Abikaasa võib Eestisse jääda