Ameerika Ühendriigid More on praegu HIMARS-i suurtükisüsteemide Leetu tarnimisega graafikust maas, ütles neljapäeval 10. septembril riigi kaitseväe juhataja Raimundas Vaikšnoras, lisades, et vajaduse korral võidakse Leetu ajutiselt tuua samasugused süsteemid.

„HIMARS-ide tarnimine on edasi lükkunud. Ma ei oska praegu öelda, kui palju või kui kauaks. See sõltub täielikult Ameerika poolest ja on tõenäoliselt seotud nende tööstusega. Kuid meie meeskonnad on väljaõppe ja laskeharjutused juba läbinud, seega ootame süsteemide saabumist,” ütles Vaikšnoras neljapäeval telekanalile LRT antud intervjuus.

Leedu sõlmis 2022. aasta lõpus USA-ga 495 miljoni dollari suuruse lepingu kaheksa HIMARS-i mitmikraketiheitja soetamiseks. Tänavu aprillis allkirjastas Vilnius lepingu muudatuse, millega ostetakse täiendava 280 miljoni dollari eest vvel üks ​​HIMARS-i patarei.

„Tahaksin avalikkusele rõhutada, et liigseks muretsemiseks pole põhjust, sest meil on olemas kokkulepped, mis võimaldavad erinevatel põhjustel tekkivate viivituste korral tuua Leetu ajutiselt samasugused süsteemid. Need võiksid täita teatud võimelüngad,” sõnas Vaikšnoras.

Kaitseväe juhataja sõnul on kaitsevägi jõudnud Michigani rahvuskaardiga kokkuleppele selliste süsteemide võimalikus ajutiseks kasutuselevõtuks. „Neil on samasugused süsteemid ja nad saavad meie õppustel osaleda,” ütles ta.

Algselt eeldati, et USA tarnib HIMARS-i süsteemid Leedule käesoleva 2026. aasta lõpuks.

Vastates opositsioonilise Konservatiivse Partei juhile Laurynas Kasčiūnasele, kes märkis, et Leedu riiklik diviis ei pruugi 2030. aastaks – nagu plaanitud – täielikku lahinguvalmidust saavutada, ütles Vaikšnoras, et riske hallatakse.

„Diviisi täieliku võimekuse saavutamiseks on vaja vähemalt kolme elementi: relvastust ja varustust, mida tuleb osta ja tarnida graafiku kohaselt, taristut selle varustuse ja relvastuse hoiustamiseks, ning väljaõppealasid, polügoone ja väljaõppinud personali, kes suudab seda varustust ja relvi kasutada. Seega võin täna öelda, et suuri viivitusi ega riske ei ole – vähemalt oma vastutusalas ehk sõdurite väljaõppes,” sõnas ta.

„Praegu on minu hinnangul kõik kontrolli all. Riske hallatakse, mistõttu pole mul rohkem midagi lisada,” ütles Vaikšnoras vastuseks küsimusele, kas ta näeb takistusi diviisi eesmärgi saavutamisel.

Kaitseminister Robert Kaunas ütles neljapäeval, et osa riikliku diviisi jaoks vajalikust taristust võib valmida plaanitust hiljem, kuid see ei ohusta oluliselt täieliku lahinguvalmiduse saavutamist 2030. aastaks.

Viimase kolme aasta jooksul on Leedu ostnud USA-st relvastust ja varustust ligikaudu kahe miljardi euro väärtuses.

Loe allikast edasi