Ukraina kõrgeima luurejuhi hinnangul on Vladimir Putinil ja Venemaal sõdimiseks jäänud veel maksimaalselt kaks aastat.
Kindralleitnant Oleg Ivaštšenko väitis sel nädalal, et sõdurite kaotus, langev moraal ja raskustes majandus võivad 2028. aastaks mõjutada Venemaa võimet sõda pidada.
Lääne luureteenistuste andmetel kaotab Venemaa iga kuu rohkem sõdureid kui suudab värvata – vahe on 6000 sõduri suurune. Ukraina hinnangul on Venemaa aga alates 2022. aastast kaotanud üle 1,5 miljoni sõduri, sealhulgas on hukkunute arv kuni 450 000.
Kiievis asuvas Ukraina sõjaväeluure peakorteris kõneldes ütles Ivaštšenko väljaandele Times: „Venemaal on sõjalisi ja majanduslikke ressursse veel järgmiseks aastaks, kuid meie hinnangul saavad need 2028. aastal otsa. Venemaa värbab iga päev umbes 1000 inimest, vahel ka 1200, kuid vaadake neid kaotuste arve. Eile oli see 1410, üleeile 1511. Neist ligikaudu 60 protsenti hukkub lahingutegevuses.”
Statistika kohaselt tooks veel 18 kuud kestev sõjategevus kaasa täiendavalt 765 800 Vene poole kaotust, sealhulgas 459 480 hukkunut ja 306 320 haavatut.
Ivaštšenko sõnul on sellised vapustavad arvud viinud selleni, et Moskvas valitseb sõjategevuse suhtes vähene entusiasm. „Võitlusvaim on väga madal, sest keegi ei taha sõdida,” lisas ta. „Ka Vene elanikkonna meelsus on väga madal: enamik inimesi tegelikult sõda ei taha.”
Luurejuht nimetas Putinit „normaalsest allpool olevaks” (ebatavaliseks/ebamõistlikuks), kuna ta alustas sõda sellistes tingimustes. „Tehke ise järeldused inimese kohta, kes tahab tappa teisi inimesi, et nende territooriumi hõivata,” ütles ta.
Teises intervjuus märkis Ivaštšenko, et Venemaa on majanduslikult märgatavalt nõrgem kui siis, kui neli aastat tagasi algas täiemahuline konflikt.
Suur osa Kiievi sõjaaegsest strateegiast on keskendunud kaugmaadroonirünnakutele naftatöötlemistehaste, naftahoidlate, vabrikute ja tankerite vastu.
Alles sel nädalal teatati, et Ukraina väed tabasid öises operatsioonis Doni-äärses Rostovis asuvat naftatöötlemistehast ning kolme Venemaa õhutõrjesüsteemi. See juhtus vaid mõni päev pärast seda, kui puhkes tulekahju Rjazani naftatöötlemistehases – ühes Venemaa suurimatest naftatöötlemisettevõtetest.
Väljaande Kyiv Independent andmetel on rivist välja viidud ligikaudu 40 protsenti Venemaa naftatöötlemise infrastruktuurist, mis on põhjustanud kütusepuuduse ning viinud diislikütuse ja bensiini ekspordikeeluni.
Ivaštšenko ütles Ukraina uudisteagentuurile: „Venemaa majanduse peamised probleemid on tööjõu puudus, kasvav eelarve puudujääk ja halvenev olukord pangandussüsteemis. Samas on riigil endiselt piisavalt ressursse sõja pidamiseks Ukraina vastu. Me ei välista, et need ressursid jätkuvad aastateni 2027–2028.”
Luurejuhi kommentaarid tulid mõni tund pärast seda, kui Ukraina ametnikud teatasid viie inimese hukkumisest ja 67 inimese vigastamisest Venemaa droonirünnakus, mille sihtmärgiks oli kaubanduskeskus Dnipropetrovski oblastis asuvas Pavlohradi linnas.
Rünnakus said pihta kauplused ja sõidukid, Ukraina siseministri Ivan Võhivskõi sõnul toimus rünnak ajal, mil „tänavad olid inimesi täis”.
President Volodõmõr Zelenski väljendas hiljem samasugust seisukohta, süüdistades Venemaad selles, et ta „kasutab droone inimeste tapmiseks, kes lihtsalt seisid kaubanduskeskuste läheduses”.
See oli pärast teateid, et varem sel nädalal tabasid Venemaa õhurünnakud kahte teist kaubanduskeskust – Zaporižja ja Sumõ linnades.
Zelenski ütles teisipäeval: „Venemaa püüdis teadlikult tekitada inimeludele maksimaalset kahju. Ükski rünnak Ukraina ja inimelude vastu ei tohi jääda karistuseta. Venemaa tuleb peatada. Selgitame iga päev oma partneritele, et vajame rakettide tõrjumiseks mõeldud vahendeid. Eelkõige ballistiliste rakettide allatulistamine on jätkuvalt keeruline.”
Ukraina välisminister Andri Sõbiha nimetas Venemaa otsust võtta sihikule riigi tsiviilelanikud „survestamistaktikaks”. Ta lisas: „Venemaa usub, et lakkamatud rünnakud tsiviilelanike vastu suudavad ukrainlasi kurnata ja sundida Ukrainat survele järele andma.”
Related Posts
