„Mendid on olukorra täiesti käest lasknud… laibad hakkavad linna tekkima,“ rääkis mulle pimedal oktoobriõhtul mees, kellest pidi saama Eesti allilma uus ristiisa. Väljas oli kottpime. Mu vestluspartneril olid ees suured päikeseprillid.

Meil oli Luminori peahoone kõrval parklas tema Audis lühike spontaanne kohtumine. Sõnum „laipadest“ pani mind ümbrust uurima, sest mine tea, kust põõsast kuulid lendama hakkavad. Katsu siis hiljem seletada, mis asju ajakirjanik ja maffiaboss ühes autos ajasid.

Nagu hiljem sain aru, oli meie kohtumise eesmärk politsei liikvele ajada, et trooni ihaldajad ükshaaval kinni nabida. Meediat kasutataksegi survestamiseks.

Kuid laipu linna õnneks ei tekkinud. Hoopis enamik siinsete kuritegelike grupeeringute juhte pandi peagi vangi. Ent miks pärast ristiisa Nikolai Tarankovi mõrva 2016. aasta 13. septembril allilmas suureks verevalmiseks ei läinud? Märgid arvete klaarimisest olid tegelikult pikalt õhus.